Pirital süttib tuleriit

Venemaa juhtiv ooperiteater Kolobovi-nimeline Moskva Novaya Opera toob Piritale kloostri katuse alla galakontserdi Maria Callase repertuaariga, samuti Rubinsteini ooperi "Deemon". Taas on publikul võimalik nautida ka Birgitta festivali eelmiste aastate muusikalisi menulavastusi nagu Carl Orffi "Carmina Burana" ning Astor Piazzolla tango-ooper "Maria de Buenos Aires".

Klassikalisest liinist tõukuv tango-ooper ja džässmuusikat ning balletti ühendav uudisprojekt [email protected] lisavad festivalile modernsemat maiku.

"Valitud lavastused peavad sobima kloostriruumis ettekandmiseks," selgitab festivali üks produtsentidest Heili Vaus-Tamm põhimõtet, mille alusel programm kokku on pandud.

Täna esietenduv "Jeanne d'Arc tuleriidal" on festivali grandioossemaid lavastusi, mille üks eesmärk on näidata, et kodumaine muusikateater suudab kvaliteetsetele välisesinejatele võrdväärset konkurentsi pakkuda. Lavastusse on kaasatud noorema põlve tugevaimad tegijad erinevatest kategooriatest. Õnnestumiseks liidavad oma jõud teiste hulgas dirigent Anu Tali, näitlejad Rain Simmul ja Mirtel Pohla ning sopran Kädy Plaas. "Paremaid osatäitjaid ei oskaks küll soovidagi," rõõmustab Vaus-Tamm.

Jeanne d'Arci lugu on efektselt lahendatud. Seal näeb põnevat valgusmängu ning tuleriit, kus kange naine hukkuma peab, pannakse päriselt põlema.

Pirita kloostrifestivalil saab heast akustikast, omapärasest esinemispaigast ning esinejatest-vaatajatest harmooniline tervik. Tavapärasest kontserdiformaadist on festival astunud pika sammu edasi. Kõik muusikalised ettekanded on kunstipäraselt lavastatud ning nende visuaalne pool küündib moodsa teatri tasemele.

Vaataja satub keskaegsesse miljöösse juba väravast sisenedes ning tunneb ennast terviklikus lava- ja publikuruumis osana etendusest.

"Birgitta festival on kord korralt suurenenud igas mõttes," ütleb kunstiline juht Eri Klas ning loetleb järgemööda uuendusi, mis kolme tegutsemisaasta vältel tehtud.

Festivali vältel varjab Pirita kloostri varemeid tugevatest metallkonstruktsioonidest püstitatud katus, mille alla mahuvad nii esinejad kui ka pealtvaatajad.

"Kui esmakordselt tegime seda festivali kolm aastat tagasi, siis oli hirm, et vihm võib etenduse poole pealt ära rikkuda," ütleb maestro Klas. Siis tekkiski mõte varemed ajutise katusega katta.

Tänavusel suvel üllatab festivaliala suurenenud mahutavusega. Kui eelmisel korral oli kloostrisaalis pealtvaatajatele ca 700 kohta, siis nüüd on kohti kõvasti üle tuhande.

On mõeldud ka nende külastajate peale, kes tahavad vaheajal kohvikus käia, varemete kõrvale on selleks puhuks rajatud korralik väliterrass.

Eri Klas rõõmustab festivali kasvava populaarsuse üle ning loodab, et ka sel aastal jääb publik rahule.