Mida soomlased enam söögile-joogile
kulutada ei jõua, kulub eluasemele ja vabale ajale.
Soomlased tarbivad praegu üksteist korda rohkem kaupu ja teenuseid kui tarbisid nende vanemad ja vanavanemad sada aastat tagasi, kirjutas Ärileht.
1900. aastal tähendas eratarbimine eelkõige kulutusi söögile-joogile-tubakale – need võtsid 60 protsenti soomlaste sissetulekutest. 2005. aastal kulus nende peale vaid 17 protsenti sissetulekutest. Sealhulgas on kasvanud liha, juustu, puuvilja ja juurvilja tarbimine ning kahanenud on piima, või ja jahu tarbimine.
Eluasemekulude osatähtsus soomlaste tarbimises on samal ajal kasvanud 13 protsendilt rohkem kui 25 protsendile.
Veelgi silmatorkavamalt on tõusnud vabaajakulud (vähem kui kahelt protsendilt 11 protsendile) ning transpordi- ja sidekulud (kahelt protsendilt umbes 15 protsendile).