1914. aasta 15. augustil avati ametlikult
Panama kanal, kui kaubalaev Ancon purjetas esimese alusena sealtkaudu Atlandi
ookeanist Vaiksesse ookeani. Panama kanalit peetakse suurimaks ja keerulisimaks
ehitusprojektiks, mis kunagi ette on võetud.
Enne Panama kanali loomist pidid laevad, mis tahtsid Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani jõuda, läbima tohutuid vahemaid, sõites ümber Lõuna-Ameerika, rääkimata tormise ja ohtlikku Kap Hoorni läbimisest. Seetõttu on otsetee loomist üritatud juba 16. sajandist alates.
Esimese tõsiseltvõetava katse kanalit ehitada võtsid ette prantslased 1880. aastatel. Üritus kukkus läbi ning selle käigus sai surma 20 000 töölist. Projekti lõpetasid ameeriklased 20. sajandi alguses. Ka neil ei läinud see asi väga sujuvalt - töö edenemist takistasid maalihked ning tööliste seas levivad haigused. Kokku maksis kanali ehitamise eest eluga 27 500 töölist.
Avamispäevast alates on kanal aga osutunud ülimalt oluliseks transporditeeks. Iga aasta läbib kanali üle 14 000 laeva, kandes rohkem kui 203 miljonit tonni kaupa. 2002. aastaks oli kanalit kasutanud juba üle 800 000 laeva.
Kanal koosneb 17 tehisjärvest, paljudest süvendatud või kunstlikult loodud kanalitest ja kahest lüüside süsteemist. Lisaks on kanali jaoks veereservuaariks tehisjärv Alajeula. Kanali kogupikkus on 77 kilomeetrit.