Ei saa läbi Lätita

Kui küsida keskmiselt eestlaselt, kas ta eelistab soomlasi või lätlasi, langeks suurema osa sümpaatia kindlasti soomlaste poolele. Ometi on meil ajaloolisest aspektist vaadatuna palju rohkem ühist just lõunanaabritega: isegi kui kõik pöördepunktid lähiajaloos pole läbitud päris käsikäes, siis vähemalt kõrvuti kindlasti.

Lätist räägitakse meie mail tänamatult vähe. Meedia on viimase poole aasta jooksul küll Lätile rohkem tähelepanu pööranud kui tavaliselt, ent seda eelkõige majanduskriisi tõttu. Eks päevalehed peavad loo müümiseks ikka skandaali otsima.

Hoopis positiivsem on aga minu meelest see, kui palju põnevat Lätist leida võib ning millise arengu see riik viimaste aastate jooksul teinud on. Esimene asi, mis silma torkab, on kahtlemata Riia tihe lennuvõrgustik, mis loob suurepärase pinnase rahvusvaheliste äri- ja erakontaktide loomiseks. Märkimist väärib ka Riia kirev ööelu ja aina kvaliteetsemaks ning tõsiseltvõetavamaks muutuv muusikamaastik. Lisame juurde veel kohaliku kuurordi Jurmala oma veekeskuse ja kuldsete liivarandadega, sõbralikud inimesed - ning turismimagnet ongi sündinud!

Läti võib hoobelda ka akadeemilisel tandril. Nimelt asub pealinnas rahvusvaheliselt tunnustatud SSE Riga: majanduskool, kuhu aina rohkem eestlasi suundub ülikooliharidust omandama, rääkimata muudest rahvustest. Riia on taastanud oma ajaloolise positsiooni Baltimaade keskusena.

Väikeriigina ei saa me lubada endale naabritest eraldumist. Kuna Venemaa pole hetkel ülemäära sõbralik ning Soome ajab oma rida, tuleks pöörata pilk lõuna poole. Teineteiselt on meil mõndagi õppida. Meil on Lätiga juba omajagu majandussidemeid, tulevikus jagame ehk tuumaenergiat, aga tähelepanu peaks pöörama ka kultuuri-, muusika- ja haridusalasele koostööle. Rohkem keelelaagreid, kontserte, õpilasvahetusi jne. Koos on kergem ja seltsis segasem!

Autor: Ellen Murula