Tõnu Kaljuste väidab, et leidis tee Beethoveni ooperi juurde Haydni kaudu. Fakt, et aastail 1792-93 oli Beethoven Haydni õpilane, meenus dirigendile eelmisel aastal Viinistus Haydni ooperit "Üksik saar" juhatades. "Tundsin, et see katlamaja ruum on väga sobilik "Fidelio" lavastuseks. Sest tegevus toimub ju vanglas," ütleb Kaljuste.
"Minu jaoks on "Fidelio" üks ooperiliteratuuri pärle. Ooperi kammerlikkus ning samas eriline dramaatilisus tundub kui looduslik teerajake muusikaajaloos, mille üks ots algab Haydnist ning mis kulgeb Beethoveni juurde. Näiteks esimene aaria, millega "Fidelio" algab, meenutab vägagi Haydni muusikat. Lisaks on Beethoveni partituuris palju läbipaistvat tundelist Viini muusikat, mis sobib lauljatele ja orkestrile, kellega mul on Haydni ooperite esitamise kogemus. Samal ajal on teoses tunda ka 9. sümfoonia kuma."
"Fidelio" esmalavastus toimus 1805. aastal Viinis. Omas ajas oli "Fidelio" väga novaatorlik teos, nagu oli kogu Beet-hoveni looming. Heroilis-traagiliste stseenide vaheldumine koomilistega loob erilise teravuse ja kontrasti ning annab ooperile mitmekülgse kõlavuse.
"Fidelio" räägib ühelt poolt poliitikast, poliitiliste vastaste vangipanekust ja vabadusest, teiselt poolt armastusest ja abielust ning nende mõlema sfääri põimumisest. See on lugu kartmatust noorest naisest Leonorest, tema mehest Florestanist ja nende võitlusest julma kuberneri Pizarroga, kes on otsustanud Florestani tappa. Ooperi nimikangelane Fidelio on Leonore loodud fiktsioon mehe vabastamiseks. Meheks maskeerituna saavutab ta igal alal maksimaalse tulemuse: teeb karjääri, võidab tütarlapse armastuse ja tulevase äiapapa usalduse. "Mind huvitasid eelkõige poliitika ja eraelu suhted," tunnistab lavastaja Liis Kolle. "Kuna peategelane on naine, siis paelus ka see, kuidas temal erinevate tasandite keerises läheb."
Viinistus ettekandele tulevas versioonis on loobutud kõnetekstidest, et erinevas stiilis muusikanumbrid paremini esile tuleksid ja omavahel mängima hakkaksid.
Mängu on kaasatud ka helilooja ise. Lavastaja Liis Kolle põhjendab seda tõsiasjaga, et Beethoven töötas ooperit korduvalt ümber ega jäänud ka viimase versiooniga päris rahule. Tema lavastuslikus nägemuses püüab Beethoven ikka veel sekkuda, kuigi etendus juba käib. Heitliku helilooja kolmeks lõhenenud isiksust kehastab Kreisiraadiost tuntud kolmik.
Autor: Kersti Inno