EAKLi delegatsioon taotleb teisipäeval, 4.
septembril kell 9.00 Eesti Ametiühingute Kesklii shy;dus algavas
kahepool shy;sete läbirääkimiste voorus valitsusdele shy;gatsioonilt
riigi shy;teenistujatele minimaalselt 15protsendilist palgatõusu.
Samuti taotleb Ametiühingute keskliit po shy;lit shy;seiametnike, päästeametni shy;ke ja vanglaametnike alampalga tõstmist vähemalt 9 000 krooni shy;ni.
“Rahandus shy;mi shy;nisteerium prognoosib elukalliduse tõusuks järgmisel aastal enam kui 7% ning samas suurusjärgus kasvavad ka nominaalpalgad,” märkis ametiühingujuht Harri Taliga. “On täiesti loomulik, et rii shy;gi shy;teenistujad ei soovi oma elatustaseme langust, seega on vähemalt sama palju vaja tõsta nendegi palganumbreid.”
Sisejulgeolekut tagavate politsei-, pääste- ja vanglaametnike alampalga tõstmine on hädavaja shy;lik, et väärtustada nende rasket ja vastutusrikast tööd ning hoida ära kogenud ja missioonitun shy;dega töötajate lahkumine välismaale või erasektorisse, kus riik ei saa palku adminis shy;tratiivselt külmutada. Eesti vajab tõhusat ja hästitoimivat, mitte võimalikult “õhukest” riiki, teatas Ametiühingute keskliit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ametiühingud jätkavad ka võitlust riigiteenistujate palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmise eest. EAKLi juhatuse otsuse kohaselt on vähe shy;malt 25% võrra vaja tõsta järgmisel aastal riigi shy;tee shy;nistujate palgamäärasid (palgaastmetel 7 – 25). “Kurja juur on madal astmepalk, millele täht shy;ajaliselt ning sageli meelevaldselt määratava palga shy;li shy;sa abil püütakse streigiõigusest ilma shy;jäetud riigiteenistujaid kuulekusele sundida,” rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. “Kui suu shy;reneb astmepalga osakaal ko shy;gu töötasus, väheneb võimalus töötajaid selliste vahen shy;ditega nö lõa otsas hoida.”
EAKLiga peetud läbirääkimiste tulemusel kehtestas valitsus tänavu jaanuaris pärast viie shy;aas shy;tast keeldumist uued riigiteenistujate astmepalgamäärad ning tõstis ametnike palku enam kui 12%.