"Tegelikult pole küberrünnakute tõrjumises midagi uut," märkis Aaviksoo. "Ent poliitikud on hakanud küberterrorismi pidama oluliseks ohuks."
"Kas polnud küberrünnak osav PR-trikk Eesti valitsusele?" küsis Aaviksoo kuulajatelt ja kiitis Eesti edusamme ning tulevikukavasid infoturbe valdkonnas. "Vajame seadusandlikke mehhanisme, et tegutseda (ründajate suhtes -toim.) proportsionaalselt," lisas Aaviksoo.
"On selge, et aprillis-mais toimunud küberrünnakud Eesti vastu olid süsteemsed, organiseeritud ja koordineeritud," rääkis Aaviksoo. Vastupanu oli samas spontaanne. Polnud päris täpset seisukohta, kuidas tuleks reageerida.
"Kindel on, et võitlus küberrünnakutega peaks olema koordineeritud," lisas Aaviksoo. "Seetõttu kutsub Eesti ka teisi riike, sh Venemaad, üles tõsiselt küberkuritegevusega tegelema ning kurikaelte ja nende uute töövõtete kohta infot vahetama."
Horvaatiast pärit Cisco Security konsultant Ivica Ostojici rääkis seminaril, et kübersõjas toimivad samad reeglid kui idamaistes võitluskunstides. Kui vaenlast ei tunne, kannad paratamatult kaotusi.
"Küberkuritegu on praegusel ajal jõukohane peaaegu et igaühele, sest selleks vajalikku infot saab veebist osta," ütles Ostojici.