Maailma sügavaimad karjäärid on kaevatud
teemandite leidmiseks. Kas see on juhus?
Tegelikult mitte, sest teemandite leiukohad ongi pindalaliselt väga piiratud, kuid ulatuvad väga sügavale. Teemante on mõtet kaevandada väga harva esinevatest kimberliitseist kivimeist, mis torulaadsete kehadena maakoort lõikavad ning vahevöös mitmesaja kilomeetri sügavuses hiiglasuure rõhu tingimustes moodustunud haruldased mineraalid maapinnale toob.
Kimberliit sai nime Kimberly kaevanduse järgi Lõuna-Aafrikas. Ehkki kimberliidid on kuulsad oma teemandisisalduse poolest, on nende mineraalide kogus kivimis tegelikult tühine – 24 miljonist tonnist Kimberly karjäärist kaevandatud kimberliidist saadi kokku ligi 3 tonni teemante, mis teeb suhteks üks kaheksale miljonile.
Maailma sügavaim teemandite kättesaamiseks kaevatud auk on Miri karjäär Ida-Siberis, mille sügavus on 525 meetrit, kusjuures karjääri läbimõõduks on vaid 1200 meetrit.
Suurim käsitsi kaevatud auk on aga Kimberly kaevandus Lõuna-Aafrikas, mille rajamisse andsid oma panuse 50 000 kaevurit. Augu laius on 463 meetrit ning sügavus 240 meetrit, millest tänaseks on varingute tõttu alles jäänud 215 meetrit. Karjääri põhja on aga moodustunud 40 meetri sügavune järv. Kaevandus suleti 1914. aastal. Maa-aluses Kimberly kaevanduses jõuti 1097 meetri sügavusele.