Ehitusvead tekitavad paksu verd

Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper nendib, et ehitusgarantiidega seonduv tekitab pidevaid vaidluseid. "Tellija tahab ehitust, kus poleks ühtki viga, soovitavalt isegi mitte juhuslikku kriipsukest liistul, ehitaja jälle leiab, et mingite vigade olemasolu on loomulik," sedastab Tepper igivana konflikti. "Üldiselt peaks aga ostja meeles pidama, et ehitusgarantii alla kuuluvad ikkagi ehituskvaliteedi probleemid, mitte pesemata põrand."

Ehitusekspert Teet Sepaste nendib, et sigatsetakse mõlemal pool. "Mida täpsemalt ostja on laenusumma välja arvutanud, seda enam võib tekkida ka kiusatus ehitajalt pettusega puudujääva köögimööbli hind kätte saada. Võin oma praktikast tuua näiteid, kus värske omanik on kipsplaadi sisse ise pragusid lõiganud või kus kliendi arvates sobimatut tooni parkettpõranda alla on vett kallatud, et ehitaja põranda välja vahetaks," räägib Sepaste.

"Kui pärast kahte väga sooja talve ilmneb, et välissein külmade saabudes kipub seest poolt jäätuma, on ilmselgelt tegu ehituspraagiga," lausub Teet Sepaste.

Tarmo Pankratov osutab ka tavalisele kõrvalepõiklemisele, kui parandamise aeg kätte jõuab. "Päris tüüpiline on haldusfirma ja ehitaja omavaheline pingpongimäng. Üks proovib kerkinud kitsaskohtade lahenduste leidmist ikka teise kaela lükata," kirjeldab Pankratov vigade parandamise saagat.

Ka Uuetoa-Tepper nõustub, et seaduse kohaselt tuleb vead parandada mõistliku aja jooksul, ent mõistlikust ajast saavad osapooled aga nii mõnigi kord erinevalt aru.

"Katkine veetoru on avariiolukord ja tundub normaalne, et mõistlik aeg on näiteks nädal. Seevastu olukorras, kus on vaja vahetada kõver katus, ei hakata novembri vihmasadudes maja tormi hooleks jätma. See töö on mõistlik ära teha pool aastat hiljem, kevadel." Tarmo Pankratov osutab, et see üldsõnaline määratlus kipub reaalses elus siiski nii mõnigi kord venitustaktikat õigustama.

Enne lõplikku ostuotsust tasub korter üle vaadata koos ehitusspetsialistiga - iluvigadest erinevalt ei oska ostja tõsisemaid probleemkohti üleski leida.

Tihti vaatab ostja korteri üle kas ise või koos lähedastega. Ehitusspetsialistide kaasamine pole Eestis veel kuigi levinud praktika. "Tavaliselt fikseeritakse ka lepingus garantiitingimuste tõttu, et objekt on ilma eriteadmistega isikuta üle vaadanud," räägib vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.

Ehitusekspert Teet Sepaste soovitab võimalusel paberilehe alusel eluaset siiski mitte osta ja vaadata see üle koos spetsialistiga. "Tema oskab ka esile tuua, milliseid probleeme võib tekkida sihipärase kasutamisega tekkida."

Kui korteri müügist on möödunud enam kui pool aastat, muutub asjaajamine veelgi keerulisemaks. "Niisugusel puhul peab ostja tõestama, et puudus oli tõepoolest olemas ostu ajal, tavaliselt tuleb tellida ka ekspertiis," sõnas Tepper. Suisa pabermaju meil üldiselt siiski ei püstitata. Ka riigikohus on rõhutanud, et hoone peab vastama heale ehitustavale, et oleks olemas tingimused, mis hoone puhul on iseenesestmõistetavad - katus ja uksed peavad pidama vett, seinad peavad olema soojustatud.

Fotod: Arno Mikkor, Julia-Maria Linna