Kui 2000. aastal oli varimajanduse osatähtsus SKPs 9,5 protsenti, siis 2006. aastal 4,6 protsenti. Varimajanduse liikidest on SKPs kõige suurema osatähtsusega registreerimata majandus, mis hõlmab varjatud tööjõudu. Varimajanduse liikidest on SKPs kõige väiksema osatähtsusega muud varjatud tegevused, mis hõlmavad erisoodustuste korrigeerimist ning hotellides, restoranides ja taksoteenuste eest makstud jootraha.
2006. aastal oli varimajandus suurim hotellide ja restoranide, kalanduse ning ehituse tegevusalal, kus peamisteks mõjuriteks olid varjatud tööjõud ja ümbrikupalgad. Hotellide ja restoranide tegevusalal oli varimajanduse osakaal 25,5 protsenti tegevusala lisandväärtusest, kalanduses 10,6 protsenti ning ehituses 9,5 protsenti.
2000. aastal oli varimajandust kõige rohkem ehituses - 28,5 protsenti tegevusala lisandväärtusest. Järgmised kaks kõige varimajanduserohkemat valdkonda olid hotellide ja restoranide tegevusala ning hulgi- ja jaekaubandus, kus see oli vastavalt 26,4 protsenti ja 20 protsenti. Peamiseks mõjuriks oli varjatud tööjõud.
Varimajanduse analüüs näitab selgelt, et selle osatähtsus SKPs väheneb Eesti majanduse elavnemise tõttu aastatel 2000-2006. Soodne olukord, kus tööpuudus on minimaalne ja keskmine palk kasvab, ei tähenda, et ümbrikupalku ei maksta ega ole varjatud tööjõudu. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring kinnitas olukorda, et ümbrikupalga absoluutnumber on 2006. aastal hoopis kasvanud. Praegu võib varimajandus olla peidetud kogu majanduse kiire kasvu taha, kuid majanduse jahtudes võib selle osatähtsus SKPs suureneda.
Autor: ÄP