Keemiatööstuse TOP: Keemiatööstus on väga mitmetahuline valdkond

Margus Kriis muudab firma tooted mugavamateks ning ohutumateks.

Kuidas olete rahul keemikute tasemega Eestis?

Meie keemikute tase on kõrge ja neid ka on. Aga neid on keeruline tuua Pärnusse, kus just meie firmal on tehased. Samas ei ole kogu aeg vaja niipalju keemikuid kui just oskustöölisi, näiteks assistente ja laborante, kes teeksid mingit lihtsat tööülesannet oma lõigus. Tundub, et kõigil on suured soovid, kuna on kaua ning kulukalt keemiat õpitud ja ootused töökohale on suured.

Kas seadusega ette nähtud keskkonnanõuete täitmine on lihtne?

Euroopa Liit on võtnud loodushoiu väga tõsiselt käsile. Meil on tugev surve, et loobuksime teatud ainete kasutamisest. Tihti ei ole see põhjendatud.

Osooniauke me ei põhjusta, pigem vähendame ülemaailmset soojenemist. On hinnatud, et ühe liitri nafta kohta, mida meie kasutame oma toote valmistamiseks, säästetakse umbes sada liitrit naftat meie vahuga soojustatud ruumide kütmise arvelt.

Kas ehitusvahud on ohtlikud?

Meie toodetega seoses on Euroopa Liidus räägitud mitmetest ohtudest, kuid keegi ei ole veel tõestanud, et meie tooted tõepoolest ka midagi halba põhjustaks. Keemiatööstuses on tihti nii, et kuigi algained on mürgised, ei pruugi reaktsioonisaadus seda olla. Pajud asjad, mis me oma tootesse paneme, on ohtlikud, kuid see, mis sealt lõpuks välja tuleb ja tardub, kõlbab praktiliselt süüa.

Kas keemiatööstusel on Eesti hea maine?

Nagu ilmselt Stenbocki majja paistab, tähendab keemiatööstus haisu ja tuhamägesid. Tegelikult on keemiatööstus viimase kümne aastaga arenenud sama palju kui arvutid.

Meil toodetakse värve, hermeetikuid, plaatimissegusid, pesupulbreid, isegi tsemenditööstus on keemia. Ei pea enam olema suur läikiv tünn ja hulk torusid selle ümber. Tööstus võib olla ka üks klaasist kolb kusagil laboratooriumi nurgas, kus toodetakse mingit spetsiifilist valku või ensüümi - ka see on keemiatööstus. Samuti nagu see, kui arvutis modelleeritakse mõnd keemilist protsessi. Poliitikud ei mõista seda vahel. Samuti on ametnikud harimatud, tihti ei märgata mõne direktiivi olulisust piisavalt varakult või ei pöörata sellele lihtsalt tähelepanu.