Veesõiduki ettevalmistus talveks võtab nädalavahetuse

Õliste jääkide eemaldamiseks sobib kenasti midagi autokeemia valikust, aga ka Fairy. Vetikate vastu aitab vaid kõva hari. Ja kui kerel leidub tõruvähkide kodasid, saab needki maha vaid mõne kõva asjaga lükates. Veesõiduki põhi võib olla tehase gelcoat või mürkvärviga töödeldud. Viimasel juhul on puhastustööd veidi vähem.

Kere puhtaks pestud, tasub kriitilise pilguga üle vaadata ka sõukruvid koos võllidega, mootorijalad ja päramootorite jalad. Lisaks trimmiplaadid, jahtidel roolilehed koos võllidega ja kiilud. Soovitan need vahetult pärast paadi veest välja tõstmist ülihoolikalt puhastada, pole mõtet kevadeni oodata. Samamoodi vaadake kriitiliselt üle vana mürkvärv või selle puudumisel gelcoat. Kui korraliku tulemuse saavutamiseks oleks vaja pinda karestada, tehke seda sügisel. Nii ei jää talveks veesõiduki põhja alla mustust. Kevadel on aga palju kergem: kare pind atsetooniga üle, epoksiidkrunt alla ja mürkvärv peale.

Puupaadiga tuleb siiski kevadeni oodata, sest niiske ja pundunud laua küljest ei tule vana värv ja lakk kergelt lahti. Puupaat peab kuivama ja alles kevadel on näha tõeline tööhulk.

Peale põhja peske korralikult puhtaks ka tekk, tekiehituse seinad ja laed - see sarnaneb korraliku auto välispesuga.

Sama pedantne pesu tuleb teha ka paadi sisemuses. See võiks sobida pere naispoolele, sest üldiselt meenutab sisepesu moodsa köögi suurpuhastust. Kõigepealt tuleks eemaldada pehmed istumisalused, võtta kappidest välja seal seisev kraam kaardist küpsisteni, eemaldada päästevestid. Soovitan teha veesõiduk täiesti tühjaks.

Köögikeemiaga peske puhtaks kõik kaugemadki nurgatagused, samuti põrandaplaatide alused ehk pilss. Kõik tuleb ka ära kuivatada, et hallitusele toitu pakkuv materjal saaks eemaldatud. Lisaks soovitan kõik väärtusliku eemaldada, et veesõiduk rahulikuma südamega talveks lahti jätta.

Üle vaadata ja tühjendada tuleb ka vedelike tankid ning mootor. Viimase puhul soovitatakse talvesäilituseks jahutussüsteem mageveega läbi pesta. Pisema päramootori puhul on lihtne: võtke küljest, pange otsapidi tünni serva külge ja käivitage. Parim vesi tünnis on puhas vihmavesi. Suurematele ja sisemootoritele tuleb tekitada sundveevool. Vooliku ots peab olema veevõtuava vastas, et mootor tõmbaks ise paraja veekoguse sisse. Selleks piisab kahest mehest: üks hoiab voolikut veevõtuava vastas ja teine käivitab mootorit.

Kui mootor talvitub soojades ruumides (püsivalt üle nullkraadi), on õige teha korraline hooldus ja õlivahetus. Õues seisva mootori puhul ei näe ma sel eriti mõtet, paha see siiski ei teeks. Lihtsalt kuumade tingimuste õlid võivad suure külmaga oma head omadused kaotada. Paadimootorid ju ei tööta tavaliselt miinuskraadides.