E-riigis kehtib turumajandus
Eesti kasutab IT-lahendusi, mis on maailmas vähelevinud. Meie igapäevaelu osaks on saanud internetipangandus, e-tuludeklareerimine, mobiilne parkimine ja eksamitulemustest mobiiltelefonile teavitamine.
Tänu avalike teenuste e-lahendustele on hinnang maailmas meile kui e-riigile kõrge. Lähtudes avaliku sektori e-teenuste kättesaadavust ja levikut vaatlevast Capgemini uuringust, oleme ELis Austria järel teisel kohal (2006. aasta andmed). Meie kui e-riigi tugevus on suuresti tingitud sellest, et arendame oma e-riiki turumajanduse printsiibist: igal riigiasutusel või üksusel on oma süsteemi arendamiseks vabad käed.
Teisisõnu, oleme kasutanud teenusepõhist arhitektuuri. Ainus kriteerium, mis peab täidetud olema, on lahenduste koosvõimekus ülejäänud süsteemiga. Skeem, kus igaüks saab vabalt talitada ja luua rakendusi oma parima äranägemise järgi, on meie edu peamine mootor.
Teiseks on Eestil tugev IT-infrastruktuur, mille aluseks on kaks maailmas ainulaadset lahendust: universaalne ja turvaline andmesidekiht X-tee ning avaliku võtme süsteem ID-kaart. X-tee võimaldab nii kodanikul, ametnikul kui ka ettevõtjal interneti teel kasutada riiklikke andmebaase. ID-kaart ei ole kaugeltki mitte väiksemõõtmeline passi asendaja, nagu tema kasutus seni valdavalt on olnud, vaid tema abil on võimalik isikutuvastus ja digitaalallkirja andmine.
Ettevõtetelt nõuab IT-lahenduste juurutamine ettenägelikkust ja julgust. Uus tehnoloogia eeldab ka muutusi, millega on toime tulnud meie pangandus- ja telekommunikatsiooniettevõtted.
IT abiga protsesside efektiivsuse kasvatamisel ja kasuteguri suurendamisel on tegeldud selgelt liiga vähe. See võib olla üks kasutamata võimalus kasvatada Eesti tootlikkus suuremaks 60 protsendiselt ELi keskmisest (2006. a andmed).
Infoühiskonna arendamise strateegiliste küsimuste analüüsimiseks koguneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures informaatikanõukogu. Esmakordselt üle kolme aasta toimuval koosolekul vaadatakse läbi "Infoühiskonna arengukava" rakendusplaan.
See hõlmab riigi ettevõtmisi infoühiskonna arendamiseks. Käsitleme ka infotehnoloogiat ettevõtluses: nii IT-sektori ekspordisuutlikkust kui ka "vanas" majanduses tootlikkuse tõstmist ja võimalikku riigi rolli selles.