Eesti Panga uueks proovikiviks võib
kujuneda 1000-kroonise rahatähe ringlusse laskmine, seni on asi veninud, sest
kohe-kohe tulevat käibele euro.
Tuleva aasta inflatsioon võib kujuneda ligi kaheksaprotsendiseks, selle taustal pole ime, et meie 1992. aastal välja kujunenud rahatähtede süsteemi uuendamine jututeemana püsib.
Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg tunnistas, et n-ö mitteametliku kõneainena on keskpangas päevakorral ka 1000-kroonise käibele tulek. «Ametlikult ei ole arutatud, aga kuluaarivestlustes on selle küsimusega tegeldud,» lausus Sõrg. «Umbes kümme aastat tagasi oli 1000-kroonine ametlikult teemaks, aga kuivõrd euro tulek tundus nii lähedasena, siis arvasime, et pole mõtet nii suurt rahatähte teha.»
Sõrg lisas, et teine uuest rahatähest loobumise argument oli turvalisus. «1000-kroonine on väga ahvatlev valeraha tegijatele,» lausus Sõrg.
Keskpanga sularaha statistika näitab, et kõige rohkem on käibel Carl Robert Jakobsoni portreega 500-krooniseid. 2006. aasta lõpul oli käibes 11,6 miljonit paberraha, neist 10 miljonit oli viiesajased.
Viiesajaste rohket kasutamist näitab ka tõik, et just need rahatähed kuluvad palju – statistika järgi tuleb veel kiiremini välja vahetada vaid viiekrooniseid.