Born: vastutustundlikud tulevikus edukad

Küsimustele vastab vastutustundliku ettevõtluse Euroopa organisatsiooni CSR Europe'i juht Kerstin Born.

Vastutustundlik ettevõte pöörab võrdset tähelepanu peale kasumlikkuse ka keskkonnale ning ühiskonnale tervikuna.

Et olla edukas ettevõtjana, peab ka muu keskkond olema elamisväärne, et tagada säästev areng. Firma ei tohiks saavutada oma edu keskkonna ning ühiskonna kulul.

Vastutustundlik ettevõte on firma, kes ei mõtle tänasele ega homsele, vaid ülehomsele: kuidas toimida nii, et keskkonnas, milles tegutsetakse, oleks hea elada ka tulevastel põlvkondadel, teistel ettevõtetel, kõigil ühiskonnaliikmetel.

Üks ettevõte pole midagi muud kui grupp inimesi ning egoistlikult mõeldes ja tegutsedes kahjustatakse lõpuks iseennast. Vaevalt keegi seda teha soovib.

Sellega ei saa nõus olla. Eestis on võrdlemisi palju vastutustundlikke firmasid, näiteks Tallinna Vesi, kelle kreedoks on olla keskkonnasõbralik, tunda vastutust selle ees, või näiteks Hansapank. Viimane näiteks propageerib ülikooli lõpetanuid õpetajaiks hakkama.

Õige on see, et kui ettevõte ei ole kasumlik, ei saa ta ka kuidagimoodi vastutustundlik olla ning ühiskonda panustada.

Vastutustundliku ettevõtluse peamine eesmärk ongi, et sellest võidaksid kõik osalised ning et firma teeniks kasumit.

Kõik sõltub sektorist, milles ettevõte tegutseb. Alustada tuleks firma operatsioonidest. Oma inimesi tuleb väärtustada. Et luua ettevõtte töötajate jaoks mingisugust väärtust, ei pea ilmtingimata palju raha kulutama.

Vastutustundlik olemine ei tohiks olla firmale mingisugune kohustus. Põhimõtet peaks edasi viima teadmine, et mitte ükski ettevõte ei ole pikemas perspektiivis edukas, kui meid ümbritsev keskkond (nii sotsiaalne kui ka looduslik) ei ole enam elamisväärne. Pikem perspektiiv ei pruugi tähendada 15 või 20 aastat, vaid viit aastat.

Kui olen CSRi põhimõtetest firmajuhtidega rääkinud, on mulle tihtilugu öeldud, et ettevõttes juba tegeletakse sellega. Vastajad ei pea üldjuhul silmas aga mitte CSRi, vaid puhast PRi.

Ainuüksi mingite projektide toetamine, rahastamine ei tee üht firmat veel vastutustundlikuks ettevõtteks.

Vastutustundlik ettevõtlus on laiem filosoofia, hõlmates firma töötajaid, ühiskonna sotsiaalset mõõdet, keskkonda.

Tõsi. Ühtki muudatust ei toimu ilma, et juhtkond seda ei pooldaks. Nende roll vastutustundlikuks firmaks kujunemisel on kõige suurem.

Korralikku kasumit on võimalik teenida ka vastutustundliku ettevõttena. Lõpp-tulemus on isegi parem. Sellisele tõdemusele on aga vaja jõuda.

Edukad on ettevõtted, kes panustavad ühiskonna heaolusse.

Vähem edukad on need, kes ignoreerivad fakti ühiskonna vananemisest ega püüa oma äri ühel või teisel viisil sellega siduda.

Oktoobris käivitus Eesti esimese vastutustundliku ettevõtluse indeks, millega saavad ettevõtted mõtestada, hinnata ja edendada oma tegevuse mõju nii majandusele, keskkonnale kui ka inimestele.

Algatatud indeks on kavandatud iga-aastasena ning informatsiooni ettevõtetelt kogub Äripäev.

"Tahame ettevõtetele välja pakkuda mudeli, mis võimaldab nende tegevuse hindamist, mõtete korrastamist vastutustundliku ettevõtluse osas ja teadlikkuse tõstmist. Lisaks lubab mudel saada tagasisidet ning hinnata edusamme ja uusi arenguvajadusi," kommenteeris Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi üks eestvedajaid Elina Rääsk.