Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põrandaküte täiendab radiaatorkütet

    "Puitpõrand ei kannata eriti kütmist ja ilmselt jätab see ka põranda külmaks," osutab oma eelmises eramus põrandakütet omanud viimistlussalongi Vivarec juht ja üks omanikke Vivika Tihkan. Kuna üle 28kraadise pinnakuumusega kipub puit pragunema, jäi tema meelest küte puitpõranda all nõrga soojajuhtivusega pigem aeglase toimega mugavuskütteks, mis täiendas radiaatorkütet.
    Teisalt aga kahetseb Tihkan, et ei lasknud oma uude majja põrandakütet paigaldada - just alumisel korrusel kipub põrand jääma jahedaks.
    Torulahendusi pakkuva Uponor Eesti OÜ müügiinsener Jüri Püss toobki betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel välja viimase viletsama soojajuhtivuse. Seetõttu tuleb puitpõrandas tõsta küttevee temperatuur betoonpõrandaga sama soojamõju saavutamiseks kõrgemale. Näiteks betoonvariandi 30-40 kraadile peaks vastama puitvariandi 40-55 kraadi. Lühiajalisest 60 kraadist kõrgemaid temperatuure peab ta puitpõrandatele kahjulikuks.
    Siiski saab Püssi kinnitusel pea olematu küttepinnaga puitpõranda efektiivsust tõsta torustikuga kontaktis olevate alumiiniumist soojajaotusplaatidega. Tulemusena peaks nii kütmisest osa võtma 80-85 protsenti kogu põranda pinnast, mis on lähedane betoonpõranda näitajatega.
    Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile (55-75 kraadi) vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Liiatigi jääb ära radiaatorküttele omane külm põrand ning saunalaadselt palav laealune.
    "Maaküttega saad põranda kütmisel parima kasuteguri, muude kütteliikide osas vahet pole," ei pea vee- ja küttelahendusi pakkuva ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu põrandakütet mingiks eriliseks imeloomaks.
    Samas toob ta kahe kütteliigi erinevusena välja nende soojasalvestusvõime. Kui radiaatorid reageerivad süsteemi soojuse vähendamisele kohe, siis põrandaküttel, eriti betoonpõranda korral, võtab süsteemil temperatuurimuutusega kaasa minemine aega mitu päeva.
    "Radiaatoritel saab kuumust kohe vähemaks võtta, põrandaküttel annab tulemus tunda alles mitme päeva pärast," lisab Sarapuu.
    Liiatigi muudab põrandakütte kallimaks just põranda tegemine.
    Vesipõrandakütte miinuseks peab ta ülima täpsuse nõuet. "Projekt on põrandaküte puhul püha!" hoiatab Sarapuu omaloomingu eest.
    "Kui radiaatorile annab alati vajadusel juurde lisada, siis põrandaküte on pöördumatu," seletab Sarapuu. Tema kinnitusel eksitakse põrandakütte paigaldamisel kõige enam torude diameetrite ja pikkustega.
    Põrandale tagab ühtlase soojuse, kui suurim kaugus torude vahel on 15-20 mm.
    Vesipõrandaküte on radiaatorküttest soojaühtlasem ja säästlikum, hindab TTÜ ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessor Kaido Hääl.
    "Saame radiaatorküttega võrreldes parema soojusjaotuse vertikaali kogu ruumi ulatuses," osutab ta põrandakütte soojajaotumise suuremale ühtlusele ruumis. Pealegi ei hakka madalama temperatuuriga põrandakütte puhul tolm nii vabalt ringlema. Põrandapinna standardsoojus peab olema ju 29 kraadi. Samuti on põrandaküttega tubade puhastamine lihtsam.
    Vaatamata betoonpõranda paremale soojajuhtivusele, kasutatakse Hääle kinnitusel põhjamaades põrandakütet edukalt ka puitpõrandates. Samas peab ta puitpõranda lõhkikütmist võimatuks - on ju toru pinna temperatuur 22 õue külmakraadi puhul vaid 45 kraadi. "Lisaks põranda kiirele kuivamisele, nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile," tõdeb Hääl.
    Plasttorud peavad tema sõnul vesipõrandakütte teenistuses vabalt vastu 50 aastat. Seda aitab saavutada küttevee madal temperatuur ning tänapäevaste polüetüleenist torude tugevus. "Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine," hoiatab Hääl.
    Meie uue maja vesipõrandaküte toimib ikkagi koos radiaatorküttega. Teine korrus on puhtalt radiaatorite peal.
    150ruutmeetrise kodumaja süsteemi toidab puuküttekatel. Algul ei osanud põrandakütet üldse käsitseda: kord oli liiga kuum, kord liiga külm. Igale reguleerimisele reageerib põrandaküte terve päeva. Nüüd on meeldivalt soe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.