• OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,47%37 472,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,47%37 472,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • 13.12.07, 12:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

10 põhjust, miks ettevõte pole innovaatiline

Iga ettevõte püüab olla uuenduslik, kuid vaid vähesed suudavad seda ka tegelikult. Innovatsiooniblog hlb.com toob välja kümme põhjust, miks ettevõtted kipuvad innovatsioonirongist maha jääma.
1. Hirm: Ettevõtted kardavad muutusi. Muutused võivad olla head, aga ka väga halvad. Miks hea asjaga riskida? Miks muutuste nimel oma töökoht kaalule panna? Hirmu tõttu maksavad firmad hiiglaslikke summasid vaid lühiajaliste lahenduste eest ning peavad sellejärel leppima tagasilöökidega ning vähese kasumiga oma investeeringutelt. Sellisest hirmust peab üle saama ning olema valmis uuendustega ka pisut riski võtma. Ehita oma innovatsioonid tugevatele põhimõtetele, kuid ära hoia tagasi hirmust olla erinev.
2. Raha: Head mõtted ja raske töö maksavad, kuid mitte nii palju, kui võiks karta. Raha tuleb kulutada õigesse kohta. Paku oma töötajatele häid töötingimusi ja arenemisvõimalust ning head ideed tekivad iseenesest. Veel parem on palgata innovaatilisi inimesi ning varustada neid vajaliku võimu ja vahenditega, et asjad liikuma panna.
3. Teadmised: Paljud ettevõtted tahavad uuendusi. Nad on muutusteks valmis, kuid ei tea, kust alustada. Palka kogemustega töötajaid või kasuta konsultante, kes sind juhendada oskavad. Ära sellega aga lõpeta. Kui oled selgeks saanud, kuidas luua uuenduslikke ideid, võta need ka kasutusele. Miski pole hullem kui ettevõte, mis lõputult jahub innovatsioonist, kuid ise midagi õiges suunas ette ei võta. Nagu IBM ütleb, „lõpeta rääkimine, hakka pihta”.
4. Bürokraatia: Palju pabereid ja tehtud ei saa ikka midagi. Kohtumised, jutuajamised, seminarid, uurimused, raportid ning vaid paberimäärimiseks tehtud dokumendid aeglustavad inimeste tööd. Isegi suurtel organisatsioonidel peaksid mõned osad töötama eraldiseisvalt, olema kui alustavad ettevõtted. Sellised veidi sõltumatud rühmad on efektiivsemad ning panevad innovatsioonimootorid tööle. Sagedased kogu ettevõtet haaravad nõupidamised ja paberimajandus lihtsalt takistavad inimeste tööd.
5. Vilets juhtkond: Innovatsioon algab ülevalt. Tugev juht teab, et ettevõte peab pidevalt arenema, et teistega sammu pidada. Vilets juhtkond muretseb liialt aktsiahindade pärast ning liiga vähe tuleviku ehitamise pärast ning üritab lihtsalt ellu jääda. Head juhid panevad ka enda kaela pakule ning osalevad tegevuses. Enam ei saa lihtsalt oma kabineti pehmes toolis istuda ja jälgida sündmuste kulgu.
6. Info kinnihoidmine: Et uuendusi ellu viia, peab info vabalt liikuma. Igaüks ettevõttes peab teadma, mida teised teevad. Soodusta koostööd. Pane paika kindlad ajad aastas, mil töötajad esitlevad oma tegemisi kolleegidele. Ole isegi veel jultunum ning uuri ideede ja informatsiooni jagamise eesmärgil ka teisi ettevõtteid.
7. Tunnustuse puudumine: Töötajatele meeldib, kui nende rasket tööd tunnustatakse. Premeeri ja kiida neid. Võimalda oma töötajatel tegeleda ka isikliku uurimistööga, kirjutada artikleid ning avaldada oma töid ja nõnda endale oma erialal nime teha ning tunnustust pälvida.
8. Alt üles mõtlemine: Et innovatsioon õitseks, on parem läheneda ülevalt alla. Vaata suurt pilti. Loo oma ettevõttest visioon ning siis alles tööta välja strateegiad sinna jõudmiseks.
9. Töötajate kütkes hoidmine: Töötajatel peab jääma aega ka enda asjadega tegeleda. Täiuslik näide on Google’i 80/20 meetod. Töötajatel on lubatud 20 protsenti ajast oma projektidega tegeleda. Tihtipeale viivad need 20 protsenti uute toodete väljatöötamisele ettevõtte enda jaoks. Oma projektidesse suhtuvad töötajad tavaliselt kirglikumalt ning suurema pühendumusega, kirglik töö aga viib suurepäraste tulemusteni.
10. Klientide eiramine: Ettevõte peab teadma, mida tema klient tahab. Tarbijate soovid ja maitse on enamasti väga muutlikud, kuid siiski on hea teada neist võimalikult palju. Võta oma kiirest töögraafikust aega, et teha sedasama, mida su kliendidki. Mine sinna, kuhu nemad lähevad. Püüa tunda seda, mida nemad tunnevad, kui kasutavad sinu toodet või teenust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele