„Innovatsioon” on muutunud maagiliseks
sõnaks, millest on viimase viie kuni kümne aasta jooksul üha enam räägitud.
Teema on vähemalt sama populaarne kui roheline tehnoloogia või jätkusuutlik
areng.
Innovatsioon on teretulnud nähtus, kuid kuidas seda mõõta? Ettevõte võib oma firmaväärtust oluliselt tõsta, kui väidab, et on innovaatiline, kuid ei pea selleks samas sageli midagi tegema, kirjutas Innovateonpurpose.
Tekib küsimus, kas innovatsioonile panustamine ka tegelikult ettevõtte väärtust suurendab? Kas on võimalik luua näitaja nimega „tulu innovaatilisuselt”, sarnaselt näiteks „tulule omakapitalilt”? Kas on olemas tõendeid selle kohta, et innovatsioon tasub ettevõttele ära suurema kasumi ning aktsionäridele näiteks dividendide suurenemise või aktsiahinna kiirema tõusu näol?
Vaatame korraks
Sanjay Dalali innovatsiooniindeksit. Sanjay küsis samu küsimusi ning otsustas koostada nö innovatsiooniportfelli. Ta valis välja avalikkuse arvates kõige innovaatilisemad börsiettevõtted ning hakkas nende aktsiate liikumist võrdlema tuntud indeksitega nagu näiteks S P 500 ja Dow Jones.
Lähenemine on küll mõnevõrra toores, sest käputäit ettevõtteid võrreldakse sisuliselt kogu turu vastu, kuid indeks lubab siiski teha järelduse, et mida innovaatilisemaks ettevõtet peetakse, seda enam on aktsionäridel loota oma investeeringule korralikku tootlust. Kui S P 500 on aasta algusega võrreldes kosunud pisut üle 5 protsendi, siis Sanjay innovatsiooniindeks on sama ajaga üle 50 protsendi kõrgemal. Loomulikult võib tegemist olla erakordselt hea üksikaastaga, kuid tõenäoliselt see number päris juhuslik siiski ei ole.
Kust see lisaväärtus siis tuleb? Enamik indeksisse kuuluvaist ettevõtteist tegelevad pidevalt uute toodete ja teenuste arendamisega. Näiteks Apple toodab oluliselt parema marginaaliga mp3-mängijaid kui konkurendid. Seda mp3-mängijat nimetatakse iPod-iks ning millegipärast õnnestub Apple’il ta maha müüa oluliselt kasumlikumalt kui teistel konkurentidel oma mp3-mängijad. Teine aktsiahindadele positiivset mõju omav tegur on kindlasti intellektuaalne omand, nagu näiteks patendid.
2005. aastal viisid tuntud Ameerika majandusteadlased Shapiro ja Hassett läbi uurimuse, milles leidsid, et viis triljonit dollarit USA sisemajanduse kogutoodangust (42 protsenti kogu SKTst) on genereeritud puhtalt intellektuaalse omandi pealt. Sellest tuleb välja tõsiasi, mis on ilmselt selge ilma uurimatagi – USA ja teised postmodernsed majandused tekitavad üha enam väärtust uute ideede genereerimise ning vähem tootmisega, mis on üha enam kolinud odavama tööjõuga maadesse, peamiselt Aasiasse.
Järeldus sellest on lihtne – innovatsioon on oluline ning tegemist pole vaid tühja sõnaga. Mida innovaatilisem ettevõte, seda enam on aktsionäridel lootust oma investeeringule hea tootlus saada.