Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi
agendilabori juhataja Merik Meriste tõdes e-Eesti konverentsil “E-riik – uued
horisondid?”, et teadmistepõhisus ilma proaktiivsuseta ei õnnestu.
„Ei saa küla- ja ristteedel aru, kus oleme. Aruanne, ei saa aru, kus on aru, kus on anne. Selle asemel, et osta 100kroonine ID-kaardi lugeja, ostetakse kallis faks, et käsitsi kirjutaud allkirja andmebaasi salvestada,“ kirjeldas ta segast olukorda.
„Teadmistepõhisus ilma proaktiivsuseta ei õnnestu. Kas meil jagub Eestis ja e-Eestis proaktiivsust. E-Eesti on parimal juhul alus, kust edasi minna,“ oli Meriste veendunud.
Meriste sõnul tegutseb aastal 2018 see põlvkond, kes loeb Harry Potterit. „Kolmandas raamatus kirjeldatakse Kelmikaarti (kaart, mis näitab, kus ja kes mida Sigatüüka koolis teeb - toim.). Kelmikaart loob olukorra ja peremehe eesmärkide kohast informatsiooni, millest sünnib teadmine. Sellised tehnoloogiad on juba olemas, näiteks Google Earth, TomTomi GPS-seadmed,“ seletas ta lihtsalt lahti süsteemide ja agentide innovatiivse tuleviku.
Meriste tõi veel näiteid proaktiivseusest mujal maailmas: arukas maja, lennukid, turvasüsteemid, Skype.
„Poisid juba pinnal püsivad, nüüd on aeg ujumist õpetada. Meil on e-riik, tahtmist on, teadmisi on, nüüd tuleks kuskilt otsast pihta hakata,“ võttis ta ettekande kokku.
Seotud lood
Minister Juhan
Parts ütles e-Eesti konverentsil "E-riik - uued horisondid?",
et infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni osakaal rahvuslikus
koguproduktis peab suurenema.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu
(ITU) peasekretär Hamadoun Touré sõnul peaks Eesti oma olemaolevaid e-teenuseid
lihvima ja teistega jagama.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.