Minister Juhan
Parts ütles e-Eesti konverentsil "E-riik - uued horisondid?",
et infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni osakaal rahvuslikus
koguproduktis peab suurenema.
"Praegu on see laias laastus 5 protsenti. Sellest poole moodustab telekommunikatsioon, kolmandiku riistvara ning alla 20 protsendi IT-teenused. Ekspordis on IKT sektori osakaal vaid 3 protsenti, kui jätame arvestusest välja mobiiltelefonid ja nende osad. Väga konkreetsed on ju meie avaliku sektori jaoks välja töötatud e-teenused. Kinnitan, et nende järele on maailmas suur huvi, olen seda kogenud oma visiitidel. Kuid küsimus on – kas me müüme toodet ja teenime raha või võtame eesmärgiks teisi järjele aidates tõsta Eesti mainet," rääkis Parts konverentsi avakõnes.
Eelmisel nädalal tutvustas Arengufond Tartu Ülikoolist tellitud uuringut, kus käidi välja neli võimalikku Eesti arengustsenaariumi. Parts näeb Eestit Põhjatähena – riigina, kus ettevõtted ja üksikisikud on arenemis- ja kohanemisvõimelised ja kus hariduses pannakse rõhku tehnoloogiavaldkondadele. Eesti saab muutuda teadmispõhiseks ühiskonnaks aga vaid siis, kui infotehnoloogia sektor suudab haarata rahvuslikust koguproduktist 20 protsenti, millest 15 oleks eksport!
"Just IKT-sektor see, mis viib vanas majanduses läbi tootlikkuse revolutsiooni. Siit jõuamegi teise prioriteedini: meie tööstus ja teenindus peavad olema lausa üle ujutatud kaasaegsest tehnoloogiast tulenevatest võimalustest. Mulle meenub üks vestlus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehe Toomas Lumaniga. Ta kirjeldas, kuidas Eesti Ehitus, edukas ja edumeelne ettevõte, rakendas igapäevasesse töösse uudseid IT-lahendusi. Vähemalt kolm korda oli kogu juhatus valmis käed tõstma ja kogu asjast loobuma ning ainult Lumani, ettevõtte suuromaniku, ind ja järjepidevus aitas viia protsessi lõpuni. Samas olukorras on ilmselt olnud suur osa meie tööstus- ja teenindusettevõtteid. Diagnoos: IT-firmad tulevad endiselt oma valmis toodangut tellijale pähe määrima, selle asemel et seda koos tellijaga arendada nõnda, et see teeks ettevõttes tootlikkuse reformi," tõi ta välja kitsaskoha.
Kuhu läheb e-valitsus? Eesti valitsusel on täna käigus ümmarguselt 270 eri IT-projekti. "Kõiki ei hakka siin üles lugema, tuntumad on e-tervis, e-äriregister, e-maksuamet, e-statistika, e-toimik jne. See on kõik väga hea. Võime siit teha positiivse järelduse, et tegeleme täna väga erinevate ja komplitseeritud eluvaldkondadega ja möödas on see aeg, kus e-valitsus tähendas ministritele arvuti lauale paigutamist. Kuid mul on kõhklus, kas kõigest sellest võidab midagi ka tavaline inimene. Kas selle kõige tulemusena korraldatakse haiglates-koolides-äriregistrites-patendiametites ka töö ümber, kas senine töö läheb efektiivsemaks, kas vabaneb tööjõudu? Kui ei, siis järelikult on valitsusasutused veel tellijana nõrgad ja tehtud toode tegelikult poolfabrikaat. Kuni noor ema peab äsjasündinud lapse registreerimiseks mööda ametiasutusi jooksma ja ei saa asju korda aetud interneti vahendusel, on vara rääkida e-riigist," rääkis ta.
Ettevõtted ja koolid kurdavad, et IT-spetsialistide arv langeb. Vastavate erialade tudengid ei lõpeta bakalaureuse astetki, rääkimata magistrist, sest kasulikum on kohe tükitöölisena ametisse asuda. Loogilise jätkuna toob see kaasa õppejõudude puuduse. "Kuid ma tahaksin küsida, kas meil on meie rahvaarvu kohta, 1,3 miljoni inimese kohta, IT-spetsialiste palju või vähe? Kas pole siin pigem küsimus selles, kus ja mida meie spetsialistid teevad, mitte selles, kui palju neid on," lisas ta ja tõdes, et Skype'i, e-valitsuse ja e-pangad loonud inimesed on Hansapangas, SEBs, EMTs, Skype'is ja Playtechis, lisaks veel mõnes riigiasutuses. Ning ettevõtetesse, kes looksid täiesti uut teenust, mida saaks ka eksportida, neid lihtsalt ei jätku.
"IKT ettevõtjad ütlevad, et vajavad suureks kasvamiseks riigi abi. Riik on valmis abistama, aga selleks peab ka täpselt teadma, mille tarbeks abi läheb. Kui suudate ühiselt tulla ja öelda, mida te konkreetselt tahate saavutada, mis on teie plaan, kes on teie sihtgrupid ning kes teie teenuseid ostma hakkaksid, küll siis ka riik oma abikäe ulatab," lõpetas ta.
Seotud lood
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi
agendilabori juhataja Merik Meriste tõdes e-Eesti konverentsil “E-riik – uued
horisondid?”, et teadmistepõhisus ilma proaktiivsuseta ei õnnestu.
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu
(ITU) peasekretär Hamadoun Touré sõnul peaks Eesti oma olemaolevaid e-teenuseid
lihvima ja teistega jagama.
Täna toimub majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi ning e-Riigi Akadeemia SA koostööna korraldatav
infoühiskonna e-Eesti konverents 2008 “e-riik – uued horisondid?”
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.