• OMX Baltic0,06%300,53
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,01%1 198,14
  • S&P 5000,00%5 967,84
  • DOW 300,00%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,1%8 765,65
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic0,06%300,53
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,01%1 198,14
  • S&P 5000,00%5 967,84
  • DOW 300,00%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,1%8 765,65
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 30.03.08, 18:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Plastreostus hävitab mereelu

Teadlaste sõnul põhjustab meres hulpiv plasträmps väga pikaajalise ning tervele toiduahelale hävitavate tagajärgedega mürgistuse.
Teadlased viitavad sellele, et miljardid pisikesed plastosakesed korjavad enda külge mitmesuguseid mürgiseid kemikaale, näiteks lindudele väga halvasti mõjuvat pestitsiidi DDT, kirjutas BBC.
Siiani on tähelepanu pööratud peamiselt suurematele plastobjektidele nagu kilekotid ja pudelid, kuid teadlaste sõnul on väikestest plastfragmentidest tulenev oht isegi suurem.
Plymouthi ülikooli teadlane Richard Thompson uurib, kuidas ja kui kiirelt plast merevees laguneb ning milline on selle mõju elusloodusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Me teame, et plast kogub enda pinnale tuhandeid kordi suurema mürgiste ainete kontsentratsiooni, kui leidub ümbritsevas merevees,” ütles ta. „Kui mereloomad väiksed plastdetailid alla neelavad, võib mürk jõuda nende organismi ning sealt edasi kogu toiduahelasse.”
„Merevees ja loomade maos on väga erinevad tingimused. Kemikaalid, mis merevees plasti pinnale kogunevad, lahustuvad maohappes ning kogunevad looma organismi,” selgitas Thompson.
Thompson viib läbi katseid, et teada saada, kui kaua võtab aega kilekottide fragmenteerumine merevees. Samuti teeb ta koos kolleegidega katseid, puistades plastgraanuleid akvaariumitesse, et leida, kui suur osa neist akvaariumis elavate loomade poolt üles korjatakse. Mererannalt korjatud liiva analüüsides on selgunud, et kohati koosneb lausa veerand kogu settemassist mikroskoopilistest plastosakestest.
„Kõige hullem asja juures on, et plast on lagunemisele väga vastupidav. Ta ei kao ära meie, meie laste ega ka mitte lastelaste eluajal,” ütles Matt Brown USA Fish and Wildlife Service’ist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele