• OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,01%6 449,15
  • DOW 30−0,08%44 911,82
  • Nasdaq 0,03%21 629,77
  • FTSE 1000,21%9 157,74
  • Nikkei 225−0,31%43 579,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,88
  • OMX Baltic−0,21%296,58
  • OMX Riga1,45%916,69
  • OMX Tallinn−0,96%2 016,79
  • OMX Vilnius−0,02%1 217,69
  • S&P 500−0,01%6 449,15
  • DOW 30−0,08%44 911,82
  • Nasdaq 0,03%21 629,77
  • FTSE 1000,21%9 157,74
  • Nikkei 225−0,31%43 579,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,88
  • 09.04.08, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millest toota elektrit – Prantsuse, Soome või Taani eeskuju?

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
Prantsusmaa variant – pikemas perspektiivis kasutatakse Eestis 1200 MW tuumaenergiat. Kuni sinnamaani aga põlevkivi või importenergiat, tuulikute võimsus oleks sellises stsenaariumis 250 MW. Stsenaariumi tugevus: elektri hind prognoositav. Miinus: elluviimise aeg pikk – tuumajaama rajamiseks kulub 15 aastat.
Taani näide – Eestisse rajataks suuremahulised tuulikud, mis tasakaalustatakse gaasiturbiinidega. Põlevkiviplokkide kasutamine jääks suhteliselt tagasihoidlikuks. Stsenaariumi tugevus: väike sõltuvus CO2 kvoodi hinnast, kuid tuulikud koos gaasiturbiinidega toovad kõrge elektri hinna.
Soome näide – kasutatakse palju erinevaid tootmisvõimalusi – põlevkivi, tuulikuid, gaasiturbiine ning kuni 400MW võimsusega tuumajaama. Stsenaariumi tugevus: energiaportfelli mitmekesisus, mis parandab ka tootjate omavahelist konkurentsi. Probleem, et tuumajaama valmimine võtab kaua aega. Enne seda oleks elektri hind CO2 kvoodi tõttu suhteliselt kõrge. Samuti ei ole veel neljanda põlvkonna reaktoreid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Neljas stsenaarium – sama mis Soome stsenaarium, kuid ehitatakse juurde ka 400 MW kivisöejaam. Oleks taas mitmekesine portfell, kuid miinuseks taas, et jaama valmimiseni on elektri hind kõrge. Pluss – tõenäoliselt valmib CO2 püüdmise tehnoloogia varem.
Viimane stsenaarium on seotud suuremahulise elektritootmisega põlevkivist – kuni 1200 MW ulatuses. Investeerida on vaja vähe, kuid elektri hind oleks tulenevalt CO2 kvoodi hinnast kõrge. Ka keskkonnamõju kõrge.
Teoreetiliselt võib veel rajada ka palju gaasiturbiine reserviks ja kogu elekter importida. Kui importida ei saa, siis toota ise. Hind oleks aga sellisel juhul prognoosimatu ning varustuskindlus küsitav. Samuti mõjutaks selline lahendus oluliselt Eesti väliskaubandusbilanssi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 29 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele