Politsei finantsluurajad ajavad varakantijate jälgi

Ebaõiglaselt vähe? Tõsi, kuid tollal kehtinud seaduse järgi oli konfiskeerimiseks vaja tõendada, et kolmandate isikute nimel olev vara oli muretsetud just konkreetsest kuriteost saadud tulu eest. Praegu oleks selliselt isikult võimalik konfiskeerida kogu vara, kuna 2007. aasta veebruarist kehtiva seadusemuudatuse järgi piisab vara riigi kasuks äravõtmiseks pelgalt selle kuritegeliku päritolu eeldamisest.

Rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul on paljudes riikides nii, et õiguskaitseorganid peavad arvutama, kui palju kuritegevusega teeniti või võidi teenida, ning siis konfiskeeritakse see summa. "Eesti on läinud pööratud tõendamiskohustuse teed. Sellisel juhul peab inimene tõendama oma vara legaalset päritolu, mis ei tohiks olla keeruline, kui asjad on korras," rääkis ta.

Vahtra sõnul on rahapesus praeguseks kümme kohtulahendit. Neist enamik on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu on karistused jäänud alla kolme aasta. Selleks aga, et saaks ka kolmandatelt isikutelt vara konfiskeerida, on vaja, et karistuse pikkus oleks just vähemalt kolm aastat.

Selliseid kohtuotsuseid oli eelmisel aastal kokku 12 ning ainult kolmes lahendis rakendati kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Kokku oli "saagiks" 20 000 krooni ning sülearvuti Asus.

Samas ei saa politseinike sõnul selle statistika järgi veel mingeid järeldusi teha, sest kriminaaltulu talituse töö on alles hoo sisse saanud ning suurte asjade uurimised on veel pooleli.

Küll meenutavad Vahtra ja Reimand vara konfiskeerimise näitena paari aasta tagust Valga autoriteedi Eduard Tsirkovi 20-liikmelise kuritegeliku grupeeringu likvideerimist Lõuna politseiprefektuuri poolt, mille tulemusena konfiskeeriti Tsirkovilt kogu kinnis- ja vallasvara, kokku 6 miljoni krooni väärtuses. Grupeeringu liikmed tegelesid salakauba ja varastatud esemete piiriülese transpordi, narkokuritegevuse, väljapressimiste ja maksustamiste, vara hävitamise, varguste ja maksupettustega ning riigiametnike mõjutamisega.