• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.04.08, 18:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sel aastal on kaartide kopeerimine plahvatuslikult kasvanud

Pankade turvalisuse infotunnil selgus, et Eestis on alates 1998. aastast teada 9 skimmingu (kaartide kopeerimine) juhtu, millest viis toimus sel aastal.
Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilison seletas, et skimming on toiming, kus pahadel eesmärkidel üritatakse kaardi magnetriba ja PIN-koodi kopeerida, et tekitada teine samasugune kaart.
„1998. aastast tänaseni on teada 9 juhtumit, selle aasta jooksul 5 juhtumit. Miks nüüd? Elektroonika on läinud väiksemaks, salvestamine lihtsamaks, tehnoloogia kättesaadavamaks,“ seletas ta. Näiteks on skimming-seadmetes kasutatavad mobiilid ja kaamerad tunduvalt odavamad kui kümme aastat tagasi.
Tavaliselt paigutatakse sularahaautomaadi ette seade, mis kopeerib magnetriba ja kaamera või üritatakse topeltklaviatuuriga PIN-kood teada saada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Skimmingu vastu võitleme pideva monitooringuga, et leida ebakõlasid: näiteks tehti sama kaardiga kaks tehingut kahel kontinendil poole tunni jooksul. Siis helistatakse ja küsitakse, kas see olete teie, kes tehingu tegi,“ seletas ta.
Samuti suletakse kohe kaart, mida võidi kopeerida. „Juhul, kui on toimunud kopeerimine, sulgeme kaardi, sest see on töötav vahend, et kahju ära hoida. Kui kaart on kopeerituid, siis helista panka ja pane kaart kinni ning telli uus. Ebamugav, aga töötab,“ lisas ta. „Varja teise käega klaviatuuri, kui PIN-koodi sisestad, see väldib kaameraga PIN-koodi jäädvustamist,“ andis ta veel soovitusi. Ilison sõnul peaksid inimesed olema tähelepanelikumad ning kui on kahtlus teavitama panka ja politseid.
Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Otsa sõnul võib võltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise, samuti pangakaardi või muu võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamise eest saada kuni 10 aastase vanglakaristuse.
„Kohus üldiselt võtab võltsijad on vahi alla. Tabasalu bensiinijaama võltsijad on vangis, nemad on teist korda juba sama teemaga,“ ütles Ots.
Ka Ots nõustus, et skimmingu teema on plahvatuslikult kasvanud. „Kuritegelikud grupeeringud koguvad näiteks restoranides süsteemselt andmeid, kopeerivad kaarte, teised müüvad foorumites infot, kolmandad käivad poes kaupa ostmas,“ seletas ta, et see ei ole nii lihtne, et võetakse lihtsalt kaart ja üritatakse sularaha kätte saada.
Otsa sõnul on jäänud vahele Soome juhiluba kasutanud mees, kes ei osanud soome keelt. Ka tundus müüjale kahtlane naise isikukoodiga Jabar Sabiri pass, kus pildil ja ka ostjaks oli ilmselget mees.
„Kurb on, et pätid saavad targemaks ja kurb on, et inimesed on usaldavad. Näiteks inimene istub vanglas ja helistab, saab parooli jne. Tehnika on turvaline, inimene on nõrk lüli, kelle käest midagi ikka kätte saab,“ seletas Ots.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele