Miks väärtustada kogemust muutuvas maailmas?

Inimene aga on kõigest olemasolevast kõige keerukam. Masinad on meie loodud ja käituvad vastavalt väljatöötatud programmile, inimesed on aga ettearvamatud. Iga inimene on ainulaadne ja tema mõtted ja soovid ei kattu juhi omadega.

Inimesi õpib tundma nendega suheldes ja see ongi koht, kus kogemus kasuks tuleb. Kauem organisatsioonides olnud ja neid juhtinud töötajal on olnud rohkem kontakte ja seeläbi ka parem inimeste tundmine.

Inimestega tegelemine algab iseendaga toimetulekust: kuidas ta mingitele olukordadele või inimestele reageerib, mille peale vihastab, millega ennast meelitada laseb.

Goleman (1998) on seda nimetanud emotsionaalseks intelligentsuseks, mis tähendab võimet ära tunda oma tundeid, ennast motiveerida ja tulla oskuslikult toime emotsioonidega nii iseendas kui ka suhetes teistega. See võimaldab aru saada, mis inimest mingi konkreetse olukorra juures ärritab, ja siis ka sellest ärritusest üle saada. Tundes enda tugevaid ja nõrku külgi, on võimalik tegutseda ise seal, kus tugevusi vaja läheb, ja kasutada teiste abi nende tegevuste juures ja delegeerida seda, millega endal probleeme on.

Ka siin on suurema kogemusega inimesel eeliseid: tal on võimalik olnud iseennast erinevates olukordades paremini tundma õppida.

Vajalik oleks teada ka neid jõude, mis meid liikuma panevad.

Inimesed väärtustavad tegevusi erinevalt. Ühe jaoks on väärtuslik midagi lõpule viia, teise jaoks on olulisem, et tegevuse käigus järgitaks teatud põhimõtteid, tulemus iga hinna eest pole tema jaoks väärtus omaette. Tegutsedes vastavalt oma väärtushinnangutele, saab inimene energiat juurde. Seevastu toimides endale olulisi põhimõtteid jalge alla tallates, valetades ja varjates, järgneb isegi soovitud tulemuste saavutamisele tühjuse tunne.

Enda tundmaõppimisel tuleb kasuks mentori olemasolu.