Kaitsegaas kaitseb materjali õhu halva mõju eest ja säästab keevitajat

Keevitamisel kasutatakse kaitsegaase sula- ja kuuma metalli, lisaainete ja elektroodi kaitsmiseks ümbritseva õhu halva mõju eest.

Kaitsegaasita keevitades metall oksüdeerub ja õhulämmastik muudab keevise poorseks. Kaitsegaasiga võib mõjutada ka kaarleegi omadusi ja keevise välimust, samuti töö kiirust ja keevitaja töökeskkonda.

Sagedamini kasutatavad kaitsegaasid on argoon, süsihappegaas ja nende segud.

Tänapäeval kasutataksegi peamiselt kaitsegaasisegusid, kuna need annavad kiirema ja kvaliteetsema keevituse ning tõstavad tootlikkust. Segude abil keevitades tekib vähem pritsmeid ja pinnašlakki, keevitusjälg on madal, kaarleek stabiilne ja lisaainete kasutegur suur.

Juurekaitsegaasiga säästetakse sulametalli ja kuumuse mõjuala keevisjuure suunast.

Juurekaitsegaasina kasutatakse kas argooni või lämmastiku ja vesiniku segu Formier 10.

Kui kaitsegaaside arendamisel keskenduda vaid tootlikkuse ja kvaliteedi parandamisele, on keevituse tulemus liigne osoon. Osoon seguneb õhuga ja kahjustab keevitajate tervist. Osooni maksimaalne aktsepteeritav kogus kaheksatunnise tööpäeva jooksul on vaid 0,1 ppm ("Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid", valitsuse 2001. aasta määrus nr 293).

Juba pisut suurem osooni kogus õhus võib põhjustada silmade, kurgu ja kopsude ärritust. Selle vastu on välja töötatud MISONV-gaasid.

Need sisaldavad napis koguses lämmastikmonooksiidi, mis reageerib kaarleegi ümber tekkiva osooniga, moodustades hapniku ja lämmastikdioksiidi.

Nii väheneb keevitaja tervist kahjustava osooni hulk.

Selline gaas kaitseb niisiis mõlemat - nii keevist kui ka keevitajat.