• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,39%8 808,58
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,39%8 808,58
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • 09.06.08, 17:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toom Tekstiil teeb kümme poodi

Tekstiilitootja Toom Tekstiil tahab tulevikus enam rõhku panna jaekaubandusele ja oma brändile Dreamland, plaanides lähima paari aasta jooksul avada kuni kümme kauplust üle Eesti.
„Tartus on meil leping juba kauplusepinnale sõlmitud, Rakveres käivad läbirääkimised ja Tallinnas on meie hinnangul samuti ruumi veel ühele kauplusele,“ sõnas Andrus Lõo, kes eelmise nädala algusest juhib Dreamlandi kaubamärki. „Ma arvan, et see kontseptsioon on super, kaubamärk on kindlasti väärtus omaette,“ lisas ta.
Dreamlandi kontseptsiooni järgi pakutakse kauplustes kõike, mida ühte magamistuppa vaja on. Alustades tekkidest-patjadest, mida Toom Tekstiil ise toodab, lõpetades mööbliga. Hetkel on Dreamlandil kolm kauplust – Viljandis, Tallinnas Ülemiste keskuses ja Kopli tänaval Toom Tekstiili tootmishoones.
Ühe poe maksumuseks hindab Toom Tekstiili juht ja omanik Illimar Toom kuni pool miljonit krooni. Praegu moodustab oma bränd umbes 10% Toom Tekstiili kogutoodangust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toom Tekstiil on peamiselt Viljandis tegutsev tekstiilitööstus, mis toodab tekke, patju, madratseid ja mittekootud materjale. Lisaks tehakse Maardus kilet ja kilekotte. Veel paar aastat tagasi plaanis ettevõte koostöös hiinlastega hakata Maardus tegema plastpudelitest padjatööstusele vajalikku kiudu, kuid hiinlaste althüppamise tõttu jäi projekt seisma. "Küsimus oli rahapaigutamises - mõlemad partnerid pidid panema 300 000 USA dollarit, aga nende poolt tehingut ei toimunud ja äri jäi katki," sõnas Illimar Toom.
„Viimasel ajal ei ole suhted päris kokku kuivanud, aga ärilise poole pealt on jäänud kontakte vähemaks,“ tunnistas Toom, lisades, et polüesterkiu tegemiseks soetatud tootmishoone Maardus on leidnud teise rakenduse ning võib juhtuda, et kunagi läheb seal ikkagi ka kiutootmine lahti. „Kunagi oli ka kile tegemine ainult idee, tänaseks on see realiseerunud,“ sõnas Toom, kelle sõnul võiks kohaliku kiu kasutamine kuus kokku hoida isegi pea miljon krooni just transpordikulude pealt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele