Sõõrikukohvik toidab nõmmekaid

Lapsepõlve põnevamaid elamusi oli kunagises Tartu pontšikubaaris järjekorras seistes vaadata, kuidas masin tainatükid keevasse õlisse kukutab ja kuidas need sealt kuldsete pontsakate rõngastena välja ujuvad.

Tallinnas Nõmme Sõõrikukohvikus sellist atraktsiooni kahjuks pole, pontšikutest on saanud sõõrikud ja need valmivad kusagil tagatoas. Sõõrikud ei ole nii krõbedad kui pontšikud, aga samal moel suhkrutolmuga puuderdatud ja rammusad.

Sõõrikukohvik on kui Eesti kulinaaria lühikokkuvõte: sakslik kohvik, põlised Eesti talupojatoidud, lisaks natuke Vene kööki. Väga kodune ja väga armas. Menüüs on kohvikulikke küpsetisi, salateid, võileibu, suppe, pannkooke, sousti-liha-kartulit, kooki ja kringlit. Külastajaid on samuti igasuguseid: nii töötunkedes kui ka valgekraelisi lõunastajad, rõõmsaid vanaprouasid, lapsi, üksiuitajaid ja kohvitassi taga konutajaid...

Külastasime Sõõrikukohvikut kolmekesi ühel esmaspäeval keskpäeva paiku. Üks meist tellis hilise hommikusöögi, teine varase kerge lõuna ja kolmas kustutas seapraega tõsist nälga. Hommikusöök õnnestus päris hästi: üsna maitsev kohv, kapsapirukas, millesse oleks küll täidiseks palju rohkem kapsast mahtunud, ja võileib.

Ent priske lõunasöök polnud kuigi hea, prae parim osa oli kartul köömnekastmega. Ahjukarbonaadi nime all sai leiget ja tuimavõitu välisfileed, mida koguseliselt oli palju, nii et kalorid sai sööja maitse puudumisest hoolimata kätte. Kõige paremini õnnestus kerge lõuna. Ootaja silme all valmiv pannkook oli maitsev, hakklihatäidist kaunistas isegi kerge tex-mex'i jume, lisaks suurepärane koorekaste.

Teenindusele pole midagi ette heita. Järjekord liikus kiiresti, teenindajad olid tublid ja lahked. Iseteeninduslett ja söögituba on eraldi ruumides, nii et kui külastaja leti juures toidu kätte on saanud, võib aja maha võtta ja ehtsat kohvikutunnet nautida.

Kohviku sisekujundust on hiljuti uuendatud. Värviline vanaaegne tapeet ja heledad puitpinnad sobivad Nõmme miljööga suurepäraselt. Sõõrikukohvik pole kiirsöögikoht, see on hubane ajaveetmispaik.

Kohvikul on ka õueterrass, õigupoolest on tegemist ukse ette tõstetud laudadega, mis olid nii inetud ja ebamugavad, et vaatamata ilusale ilmale ei tahtnud välja istuma jääda. Loodetavasti ei piirdu omanikud ainult sisekujunduse uuendamisega, vaid võtavad midagi ette, et külastaja ka kohviku ilusast ümbrusest osa saaks. Väikesed ümmargused kohvikulauad koos mõnusate toolidega teeksid Sõõrikukohvikust Tallinna kauneima terrassiga kohviku.