Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohustuslik kindlustus põllumehele ei meeldi

    "Meie ainuke omapoolne ettepanek on selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmine põllumeestele. See tagaks piisava mastaabi, et kindlustusandjatel kannataks antud tegevusega tegeleda," selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kentsakat olukorda, milleni on viinud Euroopa Liidu nõuded.
    Nimelt kehtis Eestis kuni 19. juunini põllumeestele soodne looduskahjutoetus. See tähendas, et kui loodus kellegi rapsi või kartuliga lõpparve tegi, sai õnnetu põllumees taotleda riigilt kahjude katteks toetust. Kuna Euroopa Komisjon sellist tegevust ei tolereerinud, ei jäänud riigil muud üle, kui kehtestada nõuetele vastav kindlustustoetus. Uue toetuse eesmärk on ahvatleda põllumehi ise oma põllukultuure kindlustama, sest riik lubab katta kindlustuskulud kuni 80 protsendi ulatuses. Kõik tundub mõistlik, kui üks fakt välja arvata - ükski selts Eestis täna põllukultuure ei kindlusta.
    "Praegu ei ole seltsidel selle kindlustusliigi vastu huvi, sest see pole majanduslikult otstarbekas. Samuti ei moodustuks portfelli mahu pealt piisavalt fondi selle riski kaitseks," selgitas Piirsalu ja lisas, et juhul, kui portfell moodustukski, läheksid antud kindlustusliigi käivitus- ning tegevuskulude tõttu toote hinnad põllumeestele üle mõistuse kõrgeks.
    Põllumeestele kindlustustuse kohustuslikuks muutmine on kui härja ees punase rätikuga vehkimine. "Mida see annab? Ega tagasi ei saa sealt midagi," andis resoluutse vastuse viljakasvatusega tegeleva Avispeamees OÜ üks omanikke ja 2002. aastal aasta põllumeheks valitud Jaak Läänemets, kelle hinnangul saab kindlustusmaksust põllumehele lihtsalt üks lisakulutus.
    Tema sõnul oleks riigi tasandil kahjude kindlustamiseks palju mõistlikumaid variante kui kindlustusseltsidele raha andmine. "Siin on arvutamise koht, kas on mõtet igal aastal nuumata kindlustusseltse või panna hoopis igal seitsmendal aastal sama raha kahjusid hüvitama," sõnas Läänemets, kelle sõnul tõsised ikaldused just iga seitsme aasta tagant käivad.
    Ka Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt leiab, et sundkindlustamine ei ole õige lahendus. "Põllumajandustootjate organisatsioonis on seda palju arutatud ega taheta, et see tehtaks sunduslikuks," selgitas Hunt, kelle hinnangul ei pakuks isegi see kerkinud probleemile mingit lahendust. "Isegi sundkindlustuse ja riigi hüvituse korral tuleks toode põllumehele liiga kallis," selgitas Hunt, kelle sõnul tuleb paremaid lahendusi teistest Euroopa riikidest otsida.
    Põllumajandusministeeriumi põllumajanduse tulupoliitika büroo peaspetsialisti Liisa Kähri sõnul sundkindlustamist niipea kavas ei ole. "Selle kohustuslikuks muutmine vajaks kindlasti eelnevat tõsist analüüsi, kuna tegu oleks üsna suurekaalulise otsusega," sõnas Kähr ja rõhutas, et antud muutuse sisseviimine praegu kaalumise all ei ole.
    "Praegu on edasiste plaanide osas aeg maha võetud, kuna kindlustustoetuse arutelud toimuvad ka Euroopa tasandil, mille tulemused peaksid selguma aasta lõpus," täpsustas Kähr.
    Lahendus peab tulema aga kiiresti, sest juunist kehtiva määruse järgi ei korva riik enam loodusõnnetuste kahjusid. Praegu ongi nii, et kui sügisel peaks ootamatult tulema ikaldus, pole põllumehel abi kuskilt võtta - kindlustusselts ei kindlusta ja riik enam ei korva.
    Mina arvan, et praegu on tegu ajutise variandiga ja tegelik põllumajanduskultuuride kindlustamise süsteem peaks tulema teine.
    Mina näeksin küll, et tekib hoopis süsteem, kus ühtse põllumajanduskindlustussüsteemi alla läheb nii kultuur, masinad kui ka loomad. Seda ma võin küll öelda, et kui põllumeeste käest küsida, kas nad pooldavad kohustuslikku kindlustust, on vastus ei.
    Eesti turu maht on ka siis väga väike, kui kindlustus teha kohustuslikuks. Sundkindlustamisega võivad siin teatud karid tekkida ja ei tea, kas poliitikud julgevad seda üldse teha. Kardan, et selle vastu tuleb kõva protest. Meil Eestis käivad ikka üle paari aasta ikaldused ja riik peab selle ära reguleerima.
    Riik peaks panema oma raha sinna alla, et tagada riigigarantii. Kui kindlustamine oleks põllumehele vabatahtlik ja hektarimaks mõistlik, siis usun, et suured tootjad tuleksid sellega kaasa ja kohustuslikku kindlustust pole vajagi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.