Kartellikokkulepped Eestis avalik saladus

Tihti tõstab käputäis Eesti konkurente ühel ajal hindu. Kuuleme sageli, et riigihankes osaleb ainult paar pakkujat ning pakkumised on kahtlaselt sarnased. Kartellikokkulepped on Eestis justkui avalik saladus. Selle taustal tundub uskumatu, et Eestis ei ole ühtegi äriühingut karistatud kriminaalkorras kartellis osalemise eest. (Spacecomi lahend oli seotud katsega.) Mis toimub?

Üheks efektiivsemaks kartellivastase võitluse vahendiks peetakse leebusprogramme (inglise keeles leniency program). Seadusandja annab kartellist vabatahtlikult teavitanud osalisele karistustest vabastuse või vähendab karistust. Leebusprogramm võeti esmakordselt kasutusele Ameerika Ühendriikides 1978. aastal. Euroopa Komisjon rakendas selle 1996. Euroopa Liidus on leebusprogrammi vastu võtnud 24 liikmesriiki, kõrvale on jäänud vaid Malta, Bulgaaria ja Eesti.

Leebusprogrammid on andnud suure vastulöögi kartellidele. Näiteks Jaapanis teavitasid kartelliosalised leebusprogrammi käigus 2006. aastal 79 kartellist ja 2007. aastal rohkem kui 80 kartellist. Ka teistes riikides on kartellide avastamine leebusprogrammi abiga hüppeliselt kasvanud.

Tundub imelik, et siiani ei ole leebusprogrammi vastu võetud Eestis, kus on aetud väga liberaalset majanduspoliitikat ja Euroopa Liidu algatusi innukalt järgitud. Ju siis ei ole tõhus võitlus kartellikokkulepetega Maarjamaa mõjuvõimsate ärimeeste huvides või ettevõtjate organisatsioonide prioriteet.

On väidetud, et Eestis justkui oleks juba leebusprogramm. Riigi peaprokuröri juhis sisaldab suuniseid kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kui isik aitab oluliselt kaasa kuriteo avastamisele. Samas ei anna see garantiisid, mis meelitaksid kartelliosalisi konkurentsiameti uusi ruume külastama. Siiski valmistab justiitsministeerium ette eelnõu leebusprogrammi loomiseks.

Kuni Eesti riik mõistusele tulnud kartelliosaliste suhtes leebub, tõmbab seadusekuulekas konkurent saba jalge vahele ning vaene tarbija maksab kõrget hinda.