Hanseatic Capitali tegevdirektor Kalmer
Kikas ütles tänasel Äripäeva ja Advokaadibüroo Sorainen ettevõtete ostu ja müügi
seminaril, et praegu annavad pangad ettevõtteile laenu ka üksnes kindla rahavoo
tagatisel.
Sama kinnitas seminaril riskikapitalifondi BaltCap partner Peeter Saks, kes propageeris äri arendamist laenuraha toel. "Mingit raketiteadust siin ei ole, omakapital on kõige kallim investeerimise vahend. Kinnisvara pole enam sobiv tagatis, olulisem on teenida pidevalt raha. Praegu tasub pangast raha küsida ainuüksi kassavoo tagatisel," rääkis Saks.
"Nii pankadesse kui ka vahefinantseerija jutule tasub minna, kui on kindel rahavoog vähemalt 7-12 kuuks," rääkis Kikas. Vahefinantseerijad ehk mezzanine-rahastajad vaatavad vaid neid ettevõtteid, kel on stabiilne positiivne rahavoog. Kui rahavoogu pole, ei tasu näiteks Hanseatic Capitali investeeringut loota.
Kui pangalaenust on laienemist kõige odavam finantseerida, siis mezzanine jääb kuhugi pangalaenu ja omakapitali vahepeale. Vaid omakapitalist peavad laienemisel hakkama saama need, kel suurt äririski ühegi tagatisega maandada pole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Igal juhul soovitan laenufinantseerimist kasutada nii palju kui võimalik. See võimaldab kordades kiirendada arengut, samas ei tohi võlakoorem liiga suur olla. Rusikareeglina tasub planeerida võime üle elada kaks halba aastat," selgitas Saks.
Ühinemisi-ülevõtmisi toimub Balti riikides tuhandetes. Saksa sõnul on erakapitali tehingud suuremad kui muud tehingud ning pangad on praegugi võimelised neid finantseerima. "Laenuläbirääkimisi tasub pidada korraga kõigi pankadega," soovitas riskikapitalist."BaltCapi investeerimisstrateegia pole viimase aastaga muutunud, kuid tänases situatsioonis oleme natuke konservatiivsemad ja valime investeeringuid kauem," tunnistas Saks. "Üle viie-kuue aasta me kuskil firmas sees olla ei saa. Kui on piisavalt aega, võime oma esialgse plaani ümber teha. Kui meil pole aga sobivat partnerit ega piisavalt aega, üritame investeeringust välja tulla."
Mezzanine-rahastaja pakub lahendust ettevõtte omanikele, kel pole tahtmist oma osalust lahjendada, tööstussektoris ning kindla rahavoo puhul. Eestis algavad mezzanine investeeringud 1 miljonist eurost. Euroopa vahefinantseerimisfondid investeerivad alates 5 miljonist eurost.
Kikas rääkis samas oma varasematest untsuminekutest: "Tallinna masinatehas jooksis kinni, see oli 2005. aastal. Koostöös teiste laenuandjatega õnnestus leida kolmas osapool, kes oli nõus vara üles ostma koos võlausaldajate nõuete rahuldamisega." Teiste ettevõtete seas on Hanseatic Capital finantseerinud Sunorekki, Eskarot, Olerexi ning StoraEnsot.
Ka BaltCapil on mõned investeeringud nässu läinud. "Ma jäin täitsa mõttesse kohe," ütles Saks, kui temalt küsiti õnnestumiste kohta. End pisut kogudes lisas ta: "Viimasel ajal ei saa kurta, saame hakkama. Vahel oleme teinud nii, et kehva järeleaitamiseks oleme ära ostnud suure ja hea ettevõtte. Juht pidi lahkuma, panime sekretäri juhiks ja saime hakkama."
"See oli üks Leedu firma," vabandas Saks drastiliseks kujunenud näidet. Samas Microlinki puhul õmblesid riskiinvestorid kokku kümmekond ettevõtet, kuid pidid firma sellegipoolest soovitud tulemuseni jõudmata müüma.