Ernst Youngi tehingute nõustamise
osakonna direktori Marko Rudi sõnul võivad sundviskes firma
ostu-müügiläbirääkimised alata likvideerimisväärtusest.
"Miinimumväärtus on ettevõtte likvideerimisväärtus, edasine on läbirääkimiste küsimus," ütles Rudi tänasel Äripäeva ja Advokaadibüroo Sorainen korraldatud ettevõtete ostu ja müügi seminaril.
Rudi sõnul hinnatakse ettevõtteid kas selle omandamiseks või ühendamiseks, aastaaruannete koostamiseks, grupi restruktureerimiseks või kohtuvaidluseks. "Hindamise eesmärk mõjutab alati tulemust," kommenteeris Rudi.
Kui tootmisettevõttel on kinnistu, mis ei genereeri talle mingit rahavoogu, ei oma see hindamisel mingit väärtust või tuleks hinnata eraldi. Sellised varad, mis ei oma ostjale mingit tähendust, võiks ettevõtte ostu-müügiprotsessist üldse välja jätta.
Hindamisel tuleb arvestada, et ettevõtte raamatupidamisväärtus peab vastama kohustuste ja omakapitali väärtusele ning firma turuväärtus investeeringute väärtusele. Ettevõtte väärtus ja omakapitali väärtus on kaks täiesti erinevat asja, selgitas Rudi.
Investeerimisväärtus võtab arvesse ostja poolt tekkivat sünergiat. Kui ostja annaks kogu investeerimisväärtuse müüjale, poleks tal üldse mõtet ettevõtet omandada. Kui ettevõte läheks aga sundlikvideerimisele, on väärtus hoopis teistsugune kui rahuliku müügiprotsessi käigus välja kujuneks. Seejuures võib väärtus erineda isegi kordades.
"Arvestades praegust turuolukorda, on omakapitali tootluse väljaarvutamine väga keeruline, sest turud on praegu väga volatiilsed," hoiatas Rudi samas. "Kui lähete turule ja hakkate kurke ostma, näete 5-6 müüjat, kellel on erinevad kurgid. Et leida, mida kurkide eest maksta, tuleb elimineerida need kurgid, mis teid ei huvita," jagas ta praktilisi näpunäiteid tehinguhinna kujundamiseks.