Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Looduskapitalismi aeg käes

    Tuleva aasta riigieelarve eelnõu nimi on "Valitsus (koalitsioon) peab jätkama!" See on kahjuks ka läbivalt ainuke idee, mille kohta me eelarvest aimu saame. Samas on lahendamist vajavad probleemid sootuks ulatuslikumad ja sügavama loomuga.
    Riigieelarve seaduse eelnõu on rajatud müüdile 2,6%-lisest majanduskasvust. Alustanuks valitsus eelarve korrektuure, poleks enam mahutud eelarve riigikogule esitamise ajalistesse raamidesse. Võimalik, et see maksnuks nii valitsuse kui istuva riigikogu "elu". Demokraatliku ühiskonna aluseks on aga teadmine, veendumus, et ühiskond ei sõltu konkreetsest valitsusest, vaid et valitsus ja parlament pannakse kokku perioodiliselt rahva tahtest lähtuvalt.
    Ujuvate väärtustega, seda ju tuletisväärtpaberid ja kehvade aktsiate kindlustuslepingud on, kauplemine ei saa olla majanduse peamine sisu. Aga nii see on kahjuks üsna pika aja jooksul olnud. Ja tagasilöögid on sedavõrd märkimisväärsed, et pole kahtlustki, et kapitalismi revolutsioonilisele kriitkale on loodud ütlemata viljakas pinnas. Samas pole mingit põhjust arvata, et kapitaliarvestuse mehhanism ja kapitalismi alus kapitali säilitada ja juurde luua - oleks kuhugi kadunud või isegi kadumas. Elu pärast kapitalismi põhineb jätkuvalt kapitaliarvestusel. See, mida aga kindlasti peame tegema, on kapitali mõiste sisu laiendamine. Seda loomulikult looduskapitali mõiste sissetoomisega kapitaliarvestusse.
    Loodus on olemas ja mõõdetav oma protsessides ja seda sõltumatult börsimaaklerite tahtest või nende kasutada oleva tarkvara vingerpussidest. Looduskeskkonna pakutavate võimalustega seotud majandus on kindlasti jätkusuutlikum ja stabiilsem kui fantaasiaväärtustel põhinev majandus.
    Piiramatu väärtuste kasv tööstusühiskonnas pole võimalik. Kasvu ja arengu piirid vajavad kokku leppimist ja seda on võimalik teha näiteks kahel moel: seades tegevuspiiranguid riigi siseselt nii tootmisele kui kauplemisele, lähtudes sellest, kuivõrd üks või teine harrastatav tegevus koormab keskkonda. Ja seada samalaadsed piirid ka rahvusvahelisele vabakaubeldavale kraamile lähtuvalt selle keskkonnamahukusest.
    Niiviisi lisanduks rahalise kapitali kaoga seonduvale pankrotimehhanismile ka ökolooglise pankroti mõiste ja kaubavahetuses oleks võimalik näiteks maksumeetmetega tõrjuda liiga keskkonnamahukalt toodetud kaupu-teenuseid.
    Mis see kõik aga puudutab Eesti majandust ja eelarvet? Aga väga otseselt: majandustegevuse aluste ümberhindamata jätmisel valime oma suuremat liikumissuunda ja majandusseisundit nagu kirp koera seljas. Eesti majandusarengu probleemiks on aina enam kujunemas demokraatia defitsiit ja ühekülgsus.
    Aina sagedamini kuuleme nii ettevõtjate kui mõnede poliitikutegi suust, et riik eksisteerib just ettevõtjate jaoks. Nad unustavad, et riigi olemuseks on palju laiem suveräänsus ja vabadusaade ning meie puhul ka demokraatliku juhtimise ning sekkumise olemasolu riigiasjade ajamisse. Praegune kriis on neist aluspõhimõtetest eemaldumise selgemalt välja toonud.
    Sama jõuliselt kui Eesti toetas Gruusia suveräänsust, peaks Eesti välispoliitika olema suunatud ka WTO reeglitesse ühtsete keskkonna ja humanitaarstandardite sisseviimisele. Peamine konkurentsieelis - odavus - saavutatakse reeglina just keskkonna, inimeste tervise ja vabaduste arvelt.
    Esimesed sammud looduskapitalismi suunas Eestis oleks märkimisväärselt resoluutsem ressursimaksustamine ning edueelduste loomine energiasäästu investeeringuiks. Need oleksid eelduseks ulatuslikeks investeeringuiks ja sellest tulenevaks majanduskasvuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.