Kõige tugevam negatiivne efekt Baltimaadele
tuleneb maailma finantsturgudelt, kus Eestit, Lätit, Leedut peetakse nüüd
kõige riskantsemate hulka kuuluvaks, kirjutas makroanalüütik Maris Lauri
Hansabank Marketsi Baltimaade majandusülevaates.
„Riskihinnangute tõus on muutnud välisfinantseerimise oluliselt raskemaks ning kallimaks. Seetõttu pole ka maailmas toimunud keskpankade intresside alandamisel olnud mingit mõju kohalike laenude intressidele,“ selgitas Lauri.
Tema sõnul peavad Balti riikide majandused muutunud väliskeskkonna tõttu rohkem toetuma kohalikule ressursile, mis aga on oluliselt kallim ning mida on ka madala säästmismäära tõttu vähem kui odavat välisraha, mis siinsed majandused 2004.-2007. aastani üle ujutas. Tulemuseks on investeerimise kallinemine, mis aga teeb hädavajalikud muutused majandusstruktuuris aeglaseks, lisas Lauri.
„Nõrgenev välisnõudlus teeb Balti riikide ettevõtetel ekspordi kasvatamise keerulisemaks,“ lausus analüütik, kuid leidis, et Balti riikide konkurentsieeliseks on endiselt siinsed oluliselt madalamad tootmiskulud võrreldes põhiliste eksportmaadega ELis, kuid mitte enam rahvusvahelises võrdluses, aga ka võimalus oluliselt suurendada tootlikkust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lauri kinnitusel pakub mõningaid võimalusi ekspordiks veel Venemaa majandus, kuid kuna sealsed riskid on viimasel ajal järsult tõusnud, ei pruugi see turg paljudele ettevõtetele olla sobivaks alternatiiviks vähenevale ELi turule.
Maailmas alanevad toorme hinnad, eriti energia odavnemine, mis aitab kaasa inflatsiooni aeglustumisele Balti riikides. „Ka pakub hindade langus teatud kergendust kohalikele tarbijatele ning toetab tarbimise taastumist või vähemalt hoiab languse väiksemana,“ ütles Lauri.