Eestil on finantskriisiga aidanud paremini
hakkama saada heade aegade eelarveülejääk ja kõrgemad nõuded pankadele, rääkis
Eesti panga asepresident Andres Sutt täna Frankfurdis toimunud konverentsil.
Keskpanga asepresidendi sõnul algas Eesti majanduses langustrend palju varem, kui üleilmne finantskriis kulmineerus ning seetõttu meil on praeguse kriisiga lihtsam toime tulla.
„Majanduskasvu aeglustudes on klassikalised mureallikad, nagu jooksevkonto puudujääk, laenukasv ja inflatsioon ning seeläbi sõltuvus välisrahastamisest, kiiresti vähenenud. Põhjamaade pangagruppide üle 95protsendine turuosa koos kõrgete likviidsus- ja kapitalinõuetega ning pankade jätkuvalt kõrge kasumlikkus aitavad Eesti majandust tasakaalustada,“ sõnas Sutt.
Andres Suti sõnul on headel aegadel hoitud eelarve ülejääk ning pankadele rahvusvahelisest miinimumstandardist kõrgemate nõuete kehtestamine aidanud Eestil üleilmse finantskriisi mõjuga paremini hakkama saada.Tulevikku vaadates on keskpanga asepresidendi sõnul Eesti lähiaja kõige olulisem majanduspoliitiline eesmärk euro kasutuselevõtt. „Majanduslangus Eestis ja maailmamajanduse nõrk seis toetavad inflatsiooni kiiret alanemist 2009. ja 2010. aastal. Nii on konservatiivse eelarvepoliitika jätkamisel meie võimalused kõikide Maastrichti kriteeriumite täitmiseks 2010. aasta teises pooles tunduvalt suurenenud,“ märkis Sutt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sutt osales Saksamaal Frankfurdis toimunud konverentsil „The Impact of Financial Crisis on Central and Eastern Europe“, kus ta rääkis Eesti majanduse olukorrast ning finantskriisi mõjust sellele.