Sutt: Eesti majandus võib hakata kasvama selle aasta lõpus

29. mai 2008, 18:04

Eesti Panga asepresident Andres Sutt rääkis
maakonna ettevõtjate päeval versiooniuuendusest Eesti majanduses, samuti vihjas
ta, et Eesti majandus võib hakata kasvama selle aasta lõpus või järgmise aasta
alguses.

Sutti sõnul oleme me versioonis 3.0 ehk teel tipu poole ning hindas Eesti majanduse stardipositsiooni heaks, kuna oleme maailma tippu kuuluvate Põhjamaade lähedal.

Sutt võrdles, et nii nagu tarkvara, nii vajab ka majanduse versiooni uuendust. „See ei tähenda senise süsteemi muutmist, vaid täiendamist.“ Asepresident vaatas tagasi Eesti majandusarengule, mis oli aastatel 1992 kuni 1998 versioonis 1.0. Ta iseloomustas seda perioodi teekonnaks varakapitalismist kapitalismi, mida päädis kriis Aasias ja Venemaal. „Siis jõudis Eesti 42 protsendini Euroopa keskmisest elatustasemest.“

„Siit edasi versioon 2.0, aastatel 2000-2007 ehk tagasi Euroopas. Kasv oli EL liikmesriikidest üks kiiremaid, jõudsime 72 protsendini Euroopa keskmisest elatustasemest,“ rääkis ta. Sutt tõi välja toonased edutegurid nagu majanduse lõimumine Põhjamaadega, otseinvesteeringud, EL liikmelisus 2004. aastal ja tööturu avanemine. „Liitumine tekitas usaldust investeerimispiirkonnana,“ lisas ta. Sutt rääkis perioodist kui üleilmastumine, mis aitas tuua turule palju odavaid kaupu kuid tegi raha odavaks, inflatsioon oli siis madal.

„Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus peaks versiooni uuendama ehk saama versiooni 3.0,“ ütles ta ning nimetas järgneva perioodi aastatel 2008 kuni 2018 teeks tipu poole. Sutt tunnistas, et maailmamajanduse väljavaated on hinnatud kesiseks. Globaalselt hoiavad inflatsiooni üleval kütus ja toiduained. Ning Baltimaadesse on suhtumine kriitiline.

„Väliskeskkond on meie jaoks teistsugune kui viimased 5-7 aastat. See, mis läks müügiks varem, ei lähe täna. Ettevõtted peavad tõstma efektiivsust mitte hinda,“ ütles ta. "Et Eesti majandus jätkuvalt kasvaks, peame jätkuvalt investeerima ning peame arvestama kinnisvara sektori aeglasema kasvuga. Kiire majanduse edasiliikumine on kindlasti minevik. Edu tagab see, et suudame kaupu rohkem eksportida kui varem," lisas Sutt.

"Laenudega on keerulisem, kuid head projektid leiavad ikka investeeringuid. Saab ikka, kuid on raskem. Laenukasv jääb see aasta 10-15 protsendi raamesse. Riigipoolelt on oluline, et eelarve püsiks tasakaalus. Oluline on hetkel riigieelarve 2009-2010 läbirääkimised. Kõik on omavahel seotud," rääkis asepresident.

"Eesti majandus võib hakata kasvama selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Pikk vindumine ja majanduslanguse mõju ettevõtjatele on see, et kasumid on palju väiksemad tööpuudus kõrgem, kuid usun, et saame hakkama, võimalus on siin ja see on olemas," oli ta optimistlik.

"Usun, et Eestil on võime kasvada, kuna oleme Põhjamaadele lähedal ning meil on 72 protsenti Euroopa keskmisest elatustasemest ning Eesti ettevõtjad on nutikad, see annab usku," ütles ta. "Kui me edaspidi kasvame 2-3 protsenti ongi väga normaalne tulemus, peame harjuma normaalsete kasvutulemustega," märkis pankur.

„Oleme maailma tippu kuuluvate Põhjamaade lähedal, Eesti majandus on heal stardipositsioonil,“ ütles Sutt ja lisas, et konvergents eeldab investeeringuid 30% SKPst. „Innovatsioon on arenenud majanduse peamine kasvuallikas. Oskus kombineerida maailmas leiduvaid teadmisi unikaalse moel."

„Eurokasutuselevõtt, pole enam väga kauge ja kättesaamatu. Väike võimalus, et 2010. aastal täidame Maastrichti kriteeriumi. Olla edukas tähendab olla Euroopa tasemel," sõnas Sutt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. November 2008, 19:22
Otsi:

Ava täpsem otsing