Riigieelarve kärbe 2& miljardi krooni suurune

Tsahkna ütles, et arutelul oli juttu suurusjärgust 2 miljardit krooni, aga ta ei taha numbrit täpseks viia, sest pärast, kui on number üht- või teistpidi, peab hakkama põhjendama.

„Püüame tuleval aastal hoida riigieelarvet antud majandussituatsioonis Maastrichti kriteeriumide defitsiidi piires,“ ütles arutelul viibinud SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor. „Ma arvan, et see on küllalt oluline sõnum kõigile, kes vaatavad rahanduspoliitikat laialt,“ kommenteeris Nestor.

Poliitiku sõnul minnakse homme hommikul selle teemaga edasi ja siis tulevad juba konkreetsed otsused. „Mingeid suuri üllatusi homseks ei teki,“ kinnitas Nestor, st kärpeid plaanitakse samadest kohtadest, millest on juttu olnud.

Kõige olulisemad muudatused on Nestori sõnul tulude-kuludega seotud kohad, mis tähendab seda, et olematut raha ei saa kellelegi anda. „Kui me korrektsiooni sisse viime ja vähendame teatud tulusid, mis on seotud otseliikumisega kuludesse, siis see nii ka jääb,“ selgitas Nestor.

Nestor tõi näiteks ravikindlustuse eelarve, mida on järgmisel aastal väga keeruline vastu võtta. „Nad saavad sellest ka ise väga hästi aru, et neile ei saa anda olematut raha,“ rääkis Nestor. „Parem mõelda selle peale juba täna, kui järgmise aasta aprillis, mais.“

Nestori sõnul mõtles rahandusminister 2,5 miljardi kroonise kärpe all seda, et mingite kulutuste tegemist saaks piirata valitsusele pandava kohustusega langetada teatud otsuseid sõltuvalt majandusolukorrast. Näiteks on mingi kululiik 2 miljardit krooni ja sealhulgas on 200 miljonit krooni, mida valitsus peab täiendavalt otsustama, kas seda saab kasutada või mitte.