Kui südamehaigused on olnud siiani maailma
kõige sagedasemaks surmapõhjuseks, siis järgmiseks aastaks saab ilmselt kõige
tõenäolisemaks surmapõhjuseks vähk. See tuleneb eelkõige suitsetamise levimisest
vaesemates riikides, teatasid maailma terviseeksperdid teisipäeval.
Tuleval aastal diagnoositakse vähk hinnanguliselt 12,4 miljonil inimesel, vähki sureb 7,6 miljonit inimest, kirjutati ÜRO rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri aruandes.
Vastavalt aruandele on ülemaailmne haigestumine vähki 20. sajandi viimase 30 aastaga kahekordistunud, kahekordistub veelkord aastaks 2020 ning kolmekordistub aastaks 2030, kirjutas Reuters.
Meeste surmapõhjusena oli levinuim kopsuvähk, naistel aga rinnavähk. Vähki haigestub ja selle tagajärjel sureb rohkem mehi kui naisi. Lähitulevikus möödub vähk arvatavasti surmapõhjustajana praegusest liidrist südamehaigustest. Praegu sureb vähki iga kaheksas inimene.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vähisurmade tõusule aitab kaasa populatsiooni vananemine paljudes riikides – vähk on levinum vanematel inimestel – ning suitsetamise levimine vaesemates riikides. Mõnedes rikkamates riikides on aga õnnestunud kopsuvähi ning paljude teiste haiguste peamist põhjustajat suitsetamist vähendada. Tubakafirmad leiavad uusi kliente aga vaesematest riikidest – 40 protsenti maailma suitsetajatest elavad Hiinas ja Indias.
Mõnikümmend aastat tagasi peeti vähki eelkõige rikaste läänemaailma tööstusriikide haiguseks. Praegu aga surevad vähki eelkõige vaesematest ning keskmisel jõukustasemel riikidest pärit inimesed. Paljudel neist riikidest pole tervishoiule kuigi palju raha võimalik kulutada, seetõttu on ravi haigetele sageli kättesaamatu.
"Maailmas sureb vähki rohkem inimesi kui AIDSi, tuberkuloosi ja malaariasse kokku,” kinnitavad eksperdid.
Samal ajal on USAs ja Euroopas tehtud vähivastases võitluses edusamme. Näiteks teatasid USA terviseametnikud eelmisel kuul, et esimest korda võib kinnitada vähi diagnoosimiste arvu vähenemist nii meestel kui naistel ning suremus vähki väheneb kiirenevalt.
Edu kirjutatakse regulaarse rinnavähi ja käärsoolevähi kontrolli, samuti vähenenud suitsetamise ja paremate ravimeetodite arvele. Eksperdid rõhutavad aga, et vähki saab ennetada ka vaesemates riikides, sest see haigus tuleneb eelkõige eluviisist. Lisaks suitsetamisele on vähi tekkega seotud ka alkoholitarbimine, liigne päikese käes viibimine, füüsilise aktiivsuse vähesus ning ülekaalulisus.