Kommentaar: Neli käiku kontserni ettevõtete ühtseks saneerimiseks

Sobiva saneerimisnõustaja leidmine ja kinnitamine on juba täna kohtute suunas teravat kriitikat tekitanud. Lisaks on aga huviorbiidis ka seni vähem käsitletud küsimus - kas saneerimismenetlus on võimalik korraga mitme samasse kontserni kuuluva ettevõtja suhtes?

Viimaste aastate hoogsa arengu taustal on paljude Eesti kontsernide laienemist finantseeritud pangalaenude kaudu, mida on omakorda taganud kontserni emaettevõtja või teised tütarettevõtjad. Seda on soodustanud ka Eesti pankade vastav praktika tagatiste nõudmisel. Selliste laenude puhul võib juba ühe kontserni ettevõtja probleem kergesti laieneda kogu kontsernile, rääkimata olukorrast, kui raskusi on enam kui ühel kontserni ettevõtetest. Sellisel juhul oleks saneerimismenetluse läbiviimine efektiivsem, koordineeritum ning ka tulemuslikum, kui seda teha kõigi ajutistesse makseraskustesse sattunud kontserni ettevõtjate suhtes ühtsena.

Kuidas sellises olukorras käituda?

Loomulikult on kontserni ettevõtjate saneerimine võimalik ka siis, kui menetlusi juhivad erinevad kohtunikud ning kontrollivad erinevad saneerimisnõustajad, kuid ühtselt juhitud ja kontrollitud saneerimiste puhul on tõenäosus menetluse edukale lõpule ning saneerimise eesmärkide saavutamisele oluliselt suurem. Saneerimisseadus küll ei kohusta kohtuid selliste taotlustega arvestama, kuid loodetavasti toob veenvalt põhjendatud taotlus kohtute poolt siiski kaasa mõistva ja paindliku lähenemise.

Võtmeküsimus - saneerimisnõustaja valik

Palju poleemikat ja kriitikat ettevõtjate hulgas on esimeste menetluste puhul tekitanud ka kohtute reaktsioon ettevõtjate pakutud saneerimisnõustaja valikule - avalikkuse ette on jõudnud mitmed näited, kus kandidaadiks esitatud ja saneerimiskava esialgse projektiga juba töötanud audiitorid ja finantsnõustajad on kohus asendanud pankrotihalduritega. Kuna saneerimisnõustaja esmane ülesanne on raskustes ettevõtja finantsanalüüs, saneerimiskava koostamine, juhtkonna nõustamine finantsmajanduslikes küsimustes ja läbirääkimistel võlausaldajatega, siis ei mõisteta kohtu eelistusi nende asendamisel pankrotihalduritega, kelle ülesanded ja kogemus on eelkõige seotud võlgnike võlgade sissenõudmise ja vara võimalikult tulusa müügiga.

Kuigi seaduse kohaselt on saneerimisnõustaja määramine vaid kohtu pädevuses, peaksid kohtud siiski arvestama ka asjaolu, et saneerimiskava on eelkõige finants-majanduslik, mitte õiguslik dokument, ning selle koostamine ja täitmise kontroll, samuti nagu saneeritava ettevõtja majandusliku olukorra ja maksevõime jälgimine nõuavad eelkõige põhjalikke finantsjuhtimise teadmisi ja kogemusi.

Nõustajal on saneerimismenetluses võtmeroll - ta peab koostama enamiku võlausaldajate aktsepteeritava saneerimiskava ning kontrollima selle elluviimist võlgniku poolt, sestap on kohtutel ning nende poolt saneerimisnõustajate valikult kohaldatavatel põhimõtetel täita väga oluline osa selles, kas seadusega püstitatud eesmärki – päästa ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtjaid pankrotist ning töökohad kadumisest - õnnestub saavutada.