Eesti riiki võib oodata trahv

Euroopa Komisjoni hinnangul on uus hasartmänguseadus vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

1. jaanuaril jõustunud uue hasartmänguseaduse peaeesmärk oli kaasajastada pakutavate hasartmänguteenuste kvaliteeti, esitades hasartmängukorraldajatele kõrgemaid nõudeid ja tõhustades järelevalvet. Muu hulgas oli varem reguleerimata hasartmängude korraldamine interneti vahendusel.

Kuigi püüdeid hasartmängu regulatsiooni kaasajastada tuleb tunnustada, ei saa aktsepteerida seadusandja poolt Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingust tulenevate põhimõtete teadlikku eiramist.

Seaduses esineb EÜ hinnangul mitmeid ebaproportsionaalseid teenuste vaba liikumise ja asutamisvabaduse piiranguid. Nii on võimalik pakkuda üksnes selliseid hasartmänge, mis on hõlmatud hasartmänguseaduses sisalduva hasartmängu mõistega, millest on aga jäetud täielikult välja näiteks fikseeritud võiduvõimalustega hasartmängud.

See piirang takistab hasartmängukorraldajaid, kellele on teistes ELi liikmesriikides väljastatud luba just selliste hasartmängude organiseerimiseks. Ka ei võimalda värske kaughasartmängu mõiste Euroopa Komisjoni arvates korraldada interneti vahendusel teatud õnnemänge (nt pokkeriturniir) ja spordikihlvedusid.

Lisaks võivad uue seaduse kohaselt õnnemänge korraldada üksnes sellised hasartmängukorraldajad, kes on asutatud aktsiaseltsi või osaühinguna. See ei võimalda teistes ELi riikides asutatud isikutel ilma nõuetele vastava äriühingu asutamiseta Eestis hasartmänge korraldada.

Hasartmängu korraldamise tegevusloa saamiseks tuleb taotlejal tasuda riigilõivu 48 000 eurot (õnnemängude korraldamiseks) ning 32 000 eurot (totode korraldamiseks). Euroopa Komisjon märkis, et riigivõimuorganid pidanuks ühtlasi määrama kindlaks, milleks rahasummasid kulutatakse. Vastasel juhul võivad ka nii suured riigilõivumäärad kujutada endast ebaproportsionaalset teenuste vaba liikumise ja asutamisvabaduse piirangut, sest lõivud peaksid vastama tegevusloa väljastamisel riigi poolt selleks tehtavatele kulutustele.

Nimetatud teenuste vaba liikumise ja asutamisvabaduse piiranguid saaks lugeda lubatavaks üksnes juhul, kui seadusandja esitaks sellekohased piisavad põhjendused, mida aga toodud pole.

Euroopa Komisjon edastas oma üksikasjaliku arvamuse riigikogule juba seaduseelnõu menetlemise ajal, kuid Eesti seadusandja ignoreeris seda täielikult. Kusjuures Euroopa Komisjon viitas selgesõnaliselt rikkumismenetluse alustamise ja trahvi võimalusele.