Kui olla väga optimistlik ja eeldada tootluseks kümme protsenti, peaks 30aastase kogumisperioodi makseks olema vaid 481 krooni.
Kui säästame vaid 28 aastat, kasvaks säästuvajadus 589 kroonile kuus.
Kui raha hästi ei idane, tootes näiteks 2 protsenti aastas, peaks iga kuu säästma 2032 krooni, seda 30 aasta jooksul. Vähendame säästmise aega 28 aastale ja säästma peaks 2225 krooni kuus.
Loodetavasti on otsustajad kursis säästukalkulaatoritega. Liitintressiefekt avaldab väga olulist mõju.
Kuna teise samba osas on suutnud valitsus juba kahju teha süsteemi destabiliseerimisega, siis kolmanda samba tingimuste oluline muudatus hävitaks usalduse.
Kui lühiajalise kokkuhoiu nimel ollakse kibekähku keset aastat valmis riskima sellega, et kaotada aastakümneteks inimeste usaldus pensioniks raha kogumisel, siis võiks ka midagi vastu pakkuda.
Näiteks muuta ära keset aastat tulumaksuseadus lausega "Eraisikust residendi väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu Eestis ja väljaspool on maksustatud nullprotsendise tulumaksumääraga".
Hämmastav, kui kaua suutis idee väärtpaberitulu maksustamiseks laagerduda, muutuda ülibürokraatlikuks sisult ja vastuvõetamatuks.