Salarelv majanduse kasvuks

Oluline on selgelt eristada elustiiliga seotud loomemajandust (kunst-käsitöö poed, klubid, galeriid jne), mis loob meeldivat elukeskkonda, ja kasvule orienteeritud ettevõtteid. Kasvuettevõtted on majandusele kõige tähtsamad, elustiili ettevõtjatest loomeinimeste tegevus on aga asendamatu atraktiivse elukeskkonna, nn. tõmbekeskuste kujundamisel neile kasvuettevõtetele. Näiteks Tallinna vanalinnas asuv Katariina Gild, millel pole ambitsiooni kasvada ja mida pole mõtet selleks ka sundida - neil on oma oluline roll hea elukeskkonna loomisel ja andekate inimeste koondamisel. Miks ei võiks Tallinn kunagi olla andekate ja loovate inimeste tõmbekeskuseks, kuhu tahetakse ka Helsingist tulla?

Teine osa loomemajandusest on kas otseselt või kaudselt äri kasvule orienteeritud ettevõtted – kas on siis loomeettevõte ise rahvusvahelistuv või aitab kaasa eksportiva tööstuse kasvule lisades sellele väärtust. Nii nagu mujal Euroopas on ka Eestis suurem enamus loomeettevõtlusest mikroettevõtted, mille kasvuvõimekus pole eriti paljulubav. Seega on ehk suurem võimalus loomemajanduse kasvuks seal, kus kohtuvad loomeettevõtte loovus ja tootmisettevõtte inseneriteadmised ning suurem juhtimisvõimekus. Soomlased liitsid hiljuti mitu ülikooli kokku Aalto ülikooliks just seda sünergiat silmas pidases. Näiteks Balteco, kus on olemas juhtimisvõimekus ja suutlikkus viia tooted turule ning teiselt poolt oskus ja vajadus kaasata disainereid.

Muumitroll on hea näide, kuidas loomemajanduse ettevõtted võivad ka ise jõuda rahvusvahelisele turule kontrollides olulist osa väärtusahelast. Ühes otsas Soome kirjanikud, kunstnikud, stsenaristid jne ning ettevõtted, agentuurid, kes suudavad selle intellektuaalomandi tootestada, rahvusvahelisele turule viia ning seal ka aastaid edukalt püsida, teises otsas aga levitajad, hulgimüüjad Jaapanis ja mujal sihtturgudel. Meil on analoogiks Lotte ja poelettidel temaga seotud tooteidki, mis aga tuntud peamiselt meie oma laste seas.

Kasvule orienteeritud loomemajanduse puhul tuleb omakorda eristada veel kahte tüüpi ettevõtteid.-ettevõtted (nn ülesvoolu) on erinevate majandusharude kasvu võimaldajad. Näiteks loomemajanduse üks sektoritest, filmitööstus, on IKT firmadele kasvu võimaldajaks. Võtame meie Elioni, kes pakub digi-TV-d. Praegu toodab sellelaadsetele ettevõtmistele (näiteks kasvõi Virgin digi-TV) kogu maailmas sisendit eelkõige USA filmitööstus, Eesti filmitööstuse osa on aga vaid meie koduturul ja meie filme võib pigem leida Elioni videolaenutusest. Samas võiks see olla märksa suurem – ideaalne variant oleks muidugi see, kui meie filmitööstuse kvaliteet ning selle levitamine mingil hetkel muutub nii tugevaks, et sellega saaks konkureerida Skandinaavia turul. Siis saab muidugi ka määravaks turundamine ning kliendini viiva võrgustiku üles ehitamine, kuid see eeldab ka rahvusvaheliselt arusaadavat ning huvipakkuvat sisu.

Upstream

Teine on downstream-teenus (nn allavoolu) - loomemajandus kui mingi tööstusharu konkurentsivõime tõstja, kuna võimaldab paremat pääsu turule või teeb toote atraktiivsemaks. Loomemajandus võiks näiteks disaini, reklaami ja turunduse kaudu aidata kaasa meie ekspordikasvule.

Eesti loomemajandus moodustab SKPst umbes 2,4%, ekspordis on loomemajandusel suhteliselt olematu osa. Tööstus annab ekspordist enamuse - 180 miljardit krooni, millest 22% jääb netona Eestisse. Loomemajandus võikski tõsta selle 22% lisandväärtust.

Tähelepanuväärne on, et ka tänapäeval on võimalik leida uusi nišše, mis iseenesest on suuremahulised. Kui leitakse näiteks tarbijahuvi oma rahvuspärandi vastu (näiteks rahvusmustritega tennised), siis miks mitte seda võimalust ära kasutada. Tenniste puhul on selgelt tegu loomemajandusega: pärimusest kantud disain lisamas väärtust Hiinas toodetud odavale masstootele. Arvestades, et etno on arvestatavalt kasvav subkultuur ka laiemalt kui Eestis, võiks siin katsetatud ärimudel leida rakendust ka ekspordi genereerimisel. Kindlasti leiab sarnaseid nišše leiab muudestki valdkondadest.