Kõrbetesse rajatavad päikeseelektrijaamad
võiksid aastaks 2050 katta veerandi kogu maailma elektrienergia vajadusest.
Sellist tulevikku näeb oma vaimusilmas Greenpeace koos teiste päikeseenergiat
toetavate organisatsioonidega.
Säravamat tulevikku nähakse mitte polüränist või muust materjalist päikesepaneelidele, vaid tehnoloogial, mis seisneb peeglite abil päikeseenergia fokuseerimises metallkerale, mille sees ringlev vesi aurustub ning käivitab turbiini. Selliseid elektrijaamu on juba rajatud kuumadesse ja vähese pilvisusega piirkondadesse nagu Austraalia ja Hispaania. Üsna hästi võiks taoliseks elektritootmisviisiks sobida ka näiteks Sahara kõrb ja Lähis-Ida, kirjutas Reuters.
Sel aastal ulatuvad investeeringud päikesesoojusjaamadesse üle kahe miljardi euro. Peamiseks ehitustandriks on Hispaania ja California. Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks päikeseenergia katta 7 protsenti maailma elektrienergia vajadusest aastal 2030 ning tervelt veerandi sajandi keskpaigaks.
See tähendaks hiiglaslikke investeeringuid – 21 miljardit eurot aastas 2015. aastal ning 174 miljardit eurot aastal 2050. Kui nii läheks, võiks päikeseenergiajaamade koguvõimsus tõusta 2050. aastaks 1500 gigavatini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siiski tuleb meeles pidada, et need arvud on päikeseenergia võimalikult kiirest arengust huvitatud huvigruppide kõige optimistlikum prognoos. Rahvusvaheline energiaagentuur näeb tulevikku hoopis teistsugusena. Nende arvates toodetakse 2050. aastaks päikeseelektrijaamades kõigest 0,2 protsenti kogu maailma elektrienergiast.