• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,97
  • 28.05.09, 14:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suured lahkarvamused päikeseenergia tuleviku osas

Kõrbetesse rajatavad päikeseelektrijaamad võiksid aastaks 2050 katta veerandi kogu maailma elektrienergia vajadusest. Sellist tulevikku näeb oma vaimusilmas Greenpeace koos teiste päikeseenergiat toetavate organisatsioonidega.
Säravamat tulevikku nähakse mitte polüränist või muust materjalist päikesepaneelidele, vaid tehnoloogial, mis seisneb peeglite abil päikeseenergia fokuseerimises metallkerale, mille sees ringlev vesi aurustub ning käivitab turbiini. Selliseid elektrijaamu on juba rajatud kuumadesse ja vähese pilvisusega piirkondadesse nagu Austraalia ja Hispaania. Üsna hästi võiks taoliseks elektritootmisviisiks sobida ka näiteks Sahara kõrb ja Lähis-Ida, kirjutas Reuters.
Sel aastal ulatuvad investeeringud päikesesoojusjaamadesse üle kahe miljardi euro. Peamiseks ehitustandriks on Hispaania ja California. Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks päikeseenergia katta 7 protsenti maailma elektrienergia vajadusest aastal 2030 ning tervelt veerandi sajandi keskpaigaks.
See tähendaks hiiglaslikke investeeringuid – 21 miljardit eurot aastas 2015. aastal ning 174 miljardit eurot aastal 2050. Kui nii läheks, võiks päikeseenergiajaamade koguvõimsus tõusta 2050. aastaks 1500 gigavatini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Siiski tuleb meeles pidada, et need arvud on päikeseenergia võimalikult kiirest arengust huvitatud huvigruppide kõige optimistlikum prognoos. Rahvusvaheline energiaagentuur näeb tulevikku hoopis teistsugusena. Nende arvates toodetakse 2050. aastaks päikeseelektrijaamades kõigest 0,2 protsenti kogu maailma elektrienergiast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele