• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,21%44 995,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,64
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,21%44 995,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,64
  • 28.05.09, 14:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suured lahkarvamused päikeseenergia tuleviku osas

Kõrbetesse rajatavad päikeseelektrijaamad võiksid aastaks 2050 katta veerandi kogu maailma elektrienergia vajadusest. Sellist tulevikku näeb oma vaimusilmas Greenpeace koos teiste päikeseenergiat toetavate organisatsioonidega.
Säravamat tulevikku nähakse mitte polüränist või muust materjalist päikesepaneelidele, vaid tehnoloogial, mis seisneb peeglite abil päikeseenergia fokuseerimises metallkerale, mille sees ringlev vesi aurustub ning käivitab turbiini. Selliseid elektrijaamu on juba rajatud kuumadesse ja vähese pilvisusega piirkondadesse nagu Austraalia ja Hispaania. Üsna hästi võiks taoliseks elektritootmisviisiks sobida ka näiteks Sahara kõrb ja Lähis-Ida, kirjutas Reuters.
Sel aastal ulatuvad investeeringud päikesesoojusjaamadesse üle kahe miljardi euro. Peamiseks ehitustandriks on Hispaania ja California. Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt võiks päikeseenergia katta 7 protsenti maailma elektrienergia vajadusest aastal 2030 ning tervelt veerandi sajandi keskpaigaks.
See tähendaks hiiglaslikke investeeringuid – 21 miljardit eurot aastas 2015. aastal ning 174 miljardit eurot aastal 2050. Kui nii läheks, võiks päikeseenergiajaamade koguvõimsus tõusta 2050. aastaks 1500 gigavatini.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Siiski tuleb meeles pidada, et need arvud on päikeseenergia võimalikult kiirest arengust huvitatud huvigruppide kõige optimistlikum prognoos. Rahvusvaheline energiaagentuur näeb tulevikku hoopis teistsugusena. Nende arvates toodetakse 2050. aastaks päikeseelektrijaamades kõigest 0,2 protsenti kogu maailma elektrienergiast.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele