Riigi nõuded riigi hallata!

Eraisikute ja ettevõtete võime täita oma rahalisi kohustusi võlausaldajate ees on muutunud komplitseeritumaks.

Lisaks asjaolule, et elatakse võlgu eraõiguslikes suhetes, on suurenenud ka nende füüsiliste ja juriidiliste isikute arv, kes ei suuda tasuda õigeks ajaks riiklikke makse, politseitrahve ja sunniraha.

Maksuvõlgade sissenõudmiseks on maksuhalduril seadusest tulenev õigus taotleda võlgnikule kuuluva kinnisasja, ehitise või vallasasja, sõiduvahendi ja laeva käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse ning arestida võlgniku pangakontod.

Juhul kui need täitetoimingud tulemusi ei anna, on võib maksuhaldur pöörduda maksuvõla sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

Teatavasti pole kohtutäituri teenus kuigi odav ning suur osa võlgnike tasutud summadest laekub just kohtutäiturite tasu katteks, mitte aga riigieelarvesse. Näiteks 500 000kroonise nõude puhul on kohtutäituri tasu 45 000 krooni (9 protsenti summast).

Kohtutäiturite tasu määr maksuvõlgade sissenõudmisel ei muutu isegi siis, kui maksuhaldur on eelnevalt maksuvõla sissenõudmiseks juba osa täitetoiminguid ära teinud, tasu võetakse sellele vaatamata täiel määral.

Ja veel - kui võlgnik tasub täitemenetluse raames osa riiklikust võlast, kuid laekunud summast ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks, arvestatakse laekunud summad esmalt täitekulude ja kohtutäituri tasu katteks, mistõttu riik saab oma nõude rahuldatud viimasena. Olukord võib viia selleni, et riik ei saagi oma nõuet rahuldatud.

Eeltoodust tulenevalt tekib küsimus, et kas riiklike nõuete haldamiseks on vaja vahepuhvrit - kohtutäitureid? Kas riik ei saaks ise oma nõuete haldamisega hakkama?

Ungaris näiteks on kohtutäiturid jagatud kaheks - iseseisvad kohtutäiturid ja maakonna kohtutäiturid. Iseseisvad kohtutäiturid täidavad vaid eraõigusest tulenevaid nõudeid ning nende tasu maksavad kinni kliendid. Maakonna kohtutäiturid seevastu nõuavad sisse riiklikke nõudeid.

Ungaris on maksuameti käsutuses kohtutäiturid, kes tegelevad üksnes maksuvõlgade sissenõudmisega.

Eestis oleks samuti aeg mõelda ametikohtade peale, mis võiks olla loodud riiklike nõuete sissenõudmiseks ning haldamiseks. Tegemist peaks olema palgalise ametikohaga riigi ametiasutustes ning neil ametnikel peaks olema kõik õigused ja kohustused täitemenetluse igakülgseks ning tulemuslikuks korraldamiseks.

Selline regulatsioon tagaks täitemenetluse kiire läbiviimise, hoiaks kokku täitemenetlusega seotud kulusid ning tooks kaasa riigikassa suuremas mahus ning kiirema täituvuse.