Ansip usub, et Eesti saab euro 1.01.2011

"Kõik seni langetatud majanduspoliitilised otsused on Eestile olnud kasulikud ja head. Neid tehtud otsuseid on tunnustanud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid, kes kinnitavad, et Eesti valitsussektori finantspositsioon on tugev," rääkis Ansip.

Ansip rõhutas, et euroga liitumise nimel peavad pingutama kõik.

"Ainult valitsuse pingutustest võib jääda väheks. Et valitsussektori defitsiit mahuks Maastrichti 3% piiresse, peavad pingutama ka teised valitsussektori osalised, kohalikud omavalitsused, haiglad, ülikoolid. Usun, et jõuame seatud eesmärgini ja liitume euroga 1. jaanuarist 2011," oli peaminister optimistlik.

Ansip ütleb, et nii enne kui pärast valimisi on valitsus teinud kõik otsused ainult rahva huve silmas pidades.

"Majandusolukord on sundinud meid tegema ka otsuseid, mida poleks tahtnud, kuid kõik need on tehtud ainult Eesti huvides. Tehtud otsused on olnud vajalikud ning toovad meid kiiremini kriisist välja," on valitsusjuht veendunud.

Ta lisab, et Eesti valitsussektori reservides on jätkuvalt 20 miljardit krooni.

"Valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks kõige pisemaid. Jooksevkonto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Need on praegu eelised, mis lasevad loota, et me väljume majanduskriisist tugevatena. Raskeid kärpeotsuseid pole me teinud uisapäisa. Investeeringute osatähtsus Eesti riigieelarves on kõige suurem Euroopa Liidus. Me pole kärpinud teadus-arendustegevuse kulutusi. Vaatamata kriisile kasvavad kulutused haridusele järgmisel aastal miljardi krooni võrra. Ja olgu veelkord üle korratud — minu valitsus pensione ei kärbi," kinnitab Ansip taas.