Millised on Tallinna kaks suurimat probleemi?

ÄP 07. oktoober 2009, 00:00

Mart Laar, IRL
Tallinnale ja tallinlastele kindla tuleviku tagamiseks tuleb astuda järgmised sammud:

1. Tõmmata otsustavalt kokku linna valitsemise kulud ning populistlikud programmid, saata laiali senine poliitaparaat ning likvideerida poliitilised ametikohad. Nende sammudega tuleb kärpida vähemalt 1 miljard krooni ning viia linnaeelarve taas tasakaalu, andes ühtlasi tagasi raha lasteaedadele, laste huvi- ja spordiringidele ning puuetega laste transpordile. Linn peab asuma valitsusega konstruktiivsele koostööle ning olema aktiivsem eurorahade hankimisel ning kasutamisel, et teha vajalikud investeeringud Tallinna liikluskorralduse parandamiseks.

2. Muretseda mitte ainult oma erakonnakaaslaste ja lähituttavate töökohtade, vaid kogu linnarahva pärast. Tööpuudus on praegu suurim probleem nii Tallinnas kui ka kogu Eestis, mis vähendab ühtlasi laekumisi linnakassasse. Inimestele töö andmiseks ei piisa populistlikest kampaaniatest, vaja on ettevõtluskliima parandamist ning avatud koostööd ettevõtjatega. Sellest koostööst ei saa aga asja, kui Tallinn jätkuvalt püüdleb Eesti korruptsioonipealinna tiitlile. Nii ei parane ei ettevõtluskliima ega looda uusi töökohti. Korruptsiooni väljajuurimine on seetõttu ülimalt oluline ülesanne. Korruptandid tuleb saata vanglasse, mitte puhkusele ning siis soojale kohale linnavalitsuses.

Edgar Savisaar, Keskerakond
Me muudame linna inimkesksemaks, laiendades ning korrastades puhke- ja rekreatsioonialasid mitte üksnes traditsiooniliselt rohelistes linnaosades, vaid otse Tallinna südames. Vabaduse väljak, Rotermanni kvartal, Harju tänava haljasala, Tartu maantee pikenduse jalakäijate ala, Sõpruse purskkaev ning Musumägi on head näited inimest väärtustavast suhtumisest linnaruumi. Me muudame linna arengu prognoositavaks, andes seeläbi kindlustunde investoritele. Kõrghoonete teemaplaneering kannab kindlat märki arenevast ning julgeid projekte soosivast linnast. Uue city teke Maakri piirkonnas, Lasnamäe muutmine puuduliku infrastruktuuriga magalast autonoomselt funktsioneerivaks teenuste ja töökohtadega kindlustatud linnaosaks, uute kultuuriprojektide nagu Solarise keskus, ning kõrgkoolide arengu soosimine, kinnistavad Tallinna kui perspektiivika ja inimesest hooliva keskuse mainet. Samas on Tallinna jaoks oluline koostöö eeslinnastunud naabervaldadega, kellest suurele osale oleks otstarbekas pealinnaga liituda, lahendades nii mitmed teravad probleemid infrastruktuuri-, hariduse-, heakorra- ning sotsiaalsfääris. Tallinna laienemine juba väljakujunenud piiresse on lähiaastatel üks haldusreformi võtmeküsimusi.

Keit Pentus, Reformierakond
Tallinna juhtimisest rääkides takerdutakse tihti elementaarosakestesse. Räägitakse sellest, mis peaks rääkimatagi selge olema - et pealinnas peab saama asju ajada ausalt, et propagandamasina tuurid tuleb maha võtta, et linn tuleb puhtaks pesta. See kõik on õige. Üks olulisi tegureid, miks mõnel linnal õnnestub ennast Euroopa kaardile kinnitada, mõnel mitte, on suutlikkus meelitada linna investeeringuid. Nii on Hollandis paiknev urbanistika- ja arhitektuurikeskus STAR veendunud, et rahvusvaheliste suurkompaniide kohalolek linnas on võtmetähtsusega. Suurte ja oluliste investeeringute toomine Tallinnasse on igal juhul üks linnajuhtide tähtsatest ülesannetest. Investeeringute meelitamise kõrval tuleb aga linna üldises kehvaks muutunud rahandusolukorras võtta tõsiselt käsile ka praegu sisuliselt riiulil ootavate välisrahade kasutamine. Toompea needus. Tallinna on pikalt juhitud mitte täie kire ja pühendumusega tallinlaste igapäevaseid muresid lahendades, vaid kogu aeg poole silmaga Toompea poole piiludes ja peaministri kohast unistades. Selle tulemuseks on, et Tallinna mured on heal juhul teisel kohal. Tahan juhtida Tallinna sellele 100%-liselt pühendudes. Oma ala professionaale kaasates. Linnakodanikke linnajuhtimise juurde tagasi tuues.

Jüri Pihl, SDE
Kõige põletavam probleem on pankroti poole tüüriv linnaeelarve, mida praegused linnajuhid kuidagi tunnistada ei taha. Tõde on paraku ränk - linna 2010. aasta eelarve väheneb tänavusega võrreldes viiendiku võrra. See sunnib uut linnavõimu linna kulutusi ligikaudu miljardi krooni ulatuses koomale tõmbama. Kuid linnas on kohti, kust kokku hoida. Selget säästu annab valitsemiskulude kahandamine, dubleerivate tegevuste lõpetamine ja ülepaisutatud koosseisude vähendamine. Praegu kulub kümneid miljoneid kroone ühe partei ainuvõimu ülistava propagandaveski käigushoidmisele ja kasutute poliitnõunikele-abidele. Raskel ajal ei tohi kindlasti kokku hoida hariduse, laste ja perede arvelt, ega kahandada sotsiaaltoetusi. Üks finantskriisist väljatuleku võti peitub Euroopa Liidu toetuste senisest mitu korda jõulisemas suunamises Tallinna arengusse. Tallinna teine suurem häda tuleneb linnajuhtimise stiilist. Esiplaanile on seatud mitte linlaste, vaid Keskerakonna, tema sponsorite ning erakonnaga seotud ärimeeste huvid. Linnapea on koondanud võimu oma kabinetti ja teinud linnaosavalitsustest parteikontorid. Tallinna mainet on määrinud ka arvukad korruptsioonihõngulised tehingud. Ja näib, nagu poleks linnapea tõe väljaselgitamisest huvitatud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing