- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti annab kliimatoetust
Eesti valitsus on valmis eraldama ajavahemikul 2010-2012 kolm miljonit eurot arenevatele riikidele, et aidata neil kohaneda kliima soojenemisest tingitud muutustega.
Õigupoolest on see raha arenguriikides alles süsteemide ettevalmistamiseks, mis võimaldaks tulevikus vastu võtta veel suuremaid toetusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks, ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Eesti 2010. aasta eelarves sellist rahaeraldist siiski veel pole, kuna need kolm miljonit eurot ehk 36 krooni iga Eesti elaniku kohta ei jagune automaatselt kolme aasta vahel - enne peavad arenevad riigid valmis olema rahale mõistlikku rakendust leidma.
Perspektiivis kasvab Eesti toetus arenevatele riikidele kliimamuutustega kohanemiseks aga veelgi. Euroopa Komisjoni hinnangul vajavad need riigid alates 2013. aastast abi vähemalt 100 miljardit eurot aastas, millest ELi osa võiks olla 22-50 miljardit eurot.
Milliseid täiendavaid rahalisi kohustusi see Eestile tooks, on praegu vara hinnata. Esmalt peavad arenenud riigid arengumaade toetamises kokku leppima - see on üks olulisemaid teemasid Kopenhaagenis alanud ÜRO kliimakonverentsil, kus ka Eesti osaleb enam kui 20-liikmelise delegatsiooniga. Alles siis algavad arutelud, kuidas summa ELi liikmesriikide vahel jaguneb.
Kopenhaagenis on poliitilise kokkuleppe sünd üsna tõenäoline, kuna mitu riiki on välja käinud konkreetsed lubadused kliima soojenemist põhjustavate heitmete piiramiseks. Konverentsi finaaliks sõidavad kohale enam kui 100 riigi valitsusjuhid.
EL on välja käinud veksli, et kui rahvusvaheline kliimalepe tõesti sünnib, seab liit lati kõrgemale ja kärbib aastaks 2020 heitmeid 20% asemel 30%. Ka siit johtuks uus debatt lisakoormuse jagunemisest ELi sees ning täiendavad kohustused Eestile.
Eesti avalikkus on kliimateema suhtes leige. Tamkivi näeb põhjust selles, et elame piirkonnas, kus kliima soojenemine kohe drastilisi tagajärgi ei too. Negatiivset mõju võime kogeda edaspidi, kui elukeskkonna hävimine maailmas suured inimhulgad uut elupaika otsima ajab või kui vohama hakkavad haigused, millele talvekülm enam piiri ei pane.
Ministri sõnul jälgivad ka Eesti ettevõtjad CO2 heitmete piiramise kõnelusi praegu pigem murega oma konkurentsivõime pärast kui uusi ärivõimalusi nähes.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele