• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 26.01.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta ärimees 1995: Rein Kilk

1995. aastal valis Äripäeva toimetus aasta ärimeheks Rein Kilgi. Põhjus oli talle kuulunud Pindi Investi agressiivses tegevuses. Toona kuulusid Pindi ajutrusti Kilgi kõrval veel Ain Kelus, Andres Lõhmus, Andres Männart ja Ahti Aho - mehed, keda peeti finantsvõluriteks. Näiteks nuputasid nad skeemi, kuidas saada Pindi omandusse maksimaalselt suur hulk riigi poolt avalikku müüki pandud Tallinna Kaubamaja ja Saku Õlletehase aktsiaid.
"Elasin kakskümmend aastat lihtsa töölisena, väga väikese vorstina nagu mu sõber ütleb, ma ei viitsi enam suure isakese nägu teha ja end kohevile ajada," rääkis Kilk 1990ndatel.
Oma äriedu kohta on Kilk tuttavate sõnul öelnud, et raha kleepub tema külge. 1980ndate alguses veetis ta nädalavahetused Leningradi turul ja müüs kurke, kapsaid ja tomateid. Edasi tuli rooside kasvatamine ja meemüük, kirjastamine ning metalliäri. Kilk lõi aktiivselt kaasa ka Rahvarinde tegemistes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Iseseisva tegijana astus Kilk äriareenile koos toormeäri algusega. Ta ise on oma rikkuse allikana nimetanud 1990ndate alguses toimunud edukat tehingut 300 tonni metalli vahendamisel, kui kasutas ära seda, et Londonis metalli hind tõusis ning Venemaal langes.
1995. aastal pahandas Kilk Äripäevale antud intervjuus, et Eestis on metalliärile antud põlglik ning halvustav kõrvalmaik. Kui Saksamaal öelda, et tegeletakse metalliäriga, suhtutakse sellesse lugupidamisega, sest see on seotud suurtööstusega ja tegu on tõsise äriga. Eestis aga tuleb metallibisnisiga tegelemine ärimehe imagole kahjuks - kohe tõmmatakse paralleele kuritegevuse ja korruptsiooniga, kurtis Kilk.
Kilk ise end 1995. aastal suurärimeeste kilda ei liigitanud. "Nagu Äripäev kaubamaja aktsiamüügi järel juba kirjutas, on mul lips ees kaunis harva ja seetõttu tundub, et ärimehe mõõtu ei anna ma välja ei välimuselt ega ettevalmistuselt," rääkis ta 1995. aastal.
Metalliäriga firmadevõrgule aluse pannud Kilgi hinnangul 1995. aastal rikkaid inimesi Eestis polnud.
"Kui mult küsitakse, kas ma olen rikas inimene, vastan kindlalt, et ei ole. Eestis ei olegi tegelikult rikkaid inimesi praegu. Mitte ühtegi vist pole. Ma arvan, et rikkaks võiks ennast pidada see, kellel on 70-80 miljonit dollarit ehk umbes miljard krooni. Endal on sellest summast veel tublisti puud," rääkis ta.
Tollane Pindi Investi tegevdirektor Andres Männart iseloomustas Rein Kilki kui üksikut hunti, kes ideede genereerijana oli ülimalt heavaistulise ninaga, samas aga ka kainelt kaalutlev.
Postimehe uudistetoimetaja Tiina Kaalepi sõnul oli Kilgi omapäraks "valjusti mõtlemine": ta tegi otuseid kiiresti ja intuitiivselt ning alati õigesti.
Ärimees Rein Kilk patenteeris USAs õunakujulise liulaua ning teenis laudade müügist 1995. ja 1996. aastal ligi 80 000 dollarit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku õnnestus Kilgil USAs müüa üle 100 000 liulaua. Neist enamus 1996. aasta talvel, mil Rein Kilgil õnnestus müüa USAsse 80 000 plastmassist lauda, mida ta ise nimetas tobedaks tooteks.
Kilk üritas veenda ka kiirtoitlustusrestoranide ketti McDonald's, et see temalt pool miljonit liulauda ära ostaks ning klientidele kingiks, kuid ilmselt ei olnud ta selle "tobeduse" müügil piisavalt veenev ja liulaudade äri USAs soikus.
Kilgi sõnul tegi ta laudadele patendi juhuks, kui müük peaks väga hästi minema. Kilgi sõnul polnud tema jaoks oluline, mida müüa. "Mul on alati olnud kerge Ameerika-vaimustus. Kui sa oled Ameerikas äri teinud, siis oled omamoodi liigas," on Kilk kommenteerinud.
Kõrgeim hind, mis liulaua eest poes maksti, oli 8-10 dollarit. Kilk teenis iga müüdud liulaua pealt umbes dollari.
Ärimehe hinnangul oleks korraliku kasumi teenimiseks piisanud aastas 200 000 liulaua müümisest. "Mult küsiti 1997. aastaks sellist kogust, aga midagi kindlat ei lubatud," rääkis Kilk. Samal ajal tekkisid lahkhelid liulaudade tootjaga Eestis ja Kilk ei viitsinud enda sõnul rohkem jamada. Nii lõppes liuäri USAs.
Kilgi meediamagnetism on seotud nostalgiaga Rahvarinde aegadest, mil Kilk Tartu Postipoissi välja andis.
1990ndatel proovis Rein Kilk kätt meediaäris ning talle kuulus osalus kolmes raadiojaamas - Tartu Päikseraadios, Pärnu Raadios ning Tallinna raadiojaamas Mega FM - mille ta 1999. aasta lõpus maha müüs.
Samuti oli Kilk nõus paigutama raha Sõnumilehte, kuid teised tollased investorid eesotsas Rein Kaareperega põlgasid Kilgi ära, kuna kahtlustasid, et ta teeb koostööd teise poole ehk Hans H. Luigega. Viimase tegemised meediamaastikul põhjustasid Sõnumilehe loomise.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele