Ando Leppiman • 26 jaanuar 2010

Prügilahingud tarbija huvides

Kuu eest said inimesed üle Eesti osa prügiteemal peetud sõnavõttudest. Mõnele tundub, et kõik prügi on nüüd järsku puudu ja teisele, et kõik on üle.

Tegelikult pole endiselt prügil otsa ega äärt. Tuginedes nii ametlikule kui ka Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (mille liige on ka Iru elektrijaam) andmetele, tekib Eestis aastas umbes 500 000 tonni olmejäätmeid ning sellest kogusest tervelt kaks kolmandikku ladestatakse jätkuvalt prügimäele. Jäätmekäitlejad on välja toonud ka väiksemaid prügitekke numbreid, kuid need ei sisaldanud kõikide Eesti (väike)prügilate andmeid ja olid seetõttu mõnevõrra puudulikud.

Kui keegi siiski kurdab, et prügilad jäävad tulevikus tühjemaks, on mure põhjuseks puhtalt konkreetsed ärihuvid ja soov vanadest tegutsemismallidest kinni hoida. Samas on kogu Eestile parem, kui prügi tekitatakse ja ladestatakse senisest vähem ning õnneks on praegu lisaks prügilatele rakendatamas ka ajakohasemaid viise keskkonna vabastamiseks prügimassidest, näiteks jäätmete kasutamine elektri ja soojuse tootmises.

Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedesse üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas. Selle eestimaise ressursi kasutuselevõtmiseks ongi Eesti Energia rajamas oma jäätmete masspõletusjaama, lisaks sellele on meie hinnangul vaja ka mõningaid üle Eesti asuvaid mehaanilis-bioloogilise töötluse tehaseid - mõlemad lahendused suudaksid teineteist edukalt täiendada ning ühtlasi aidata täita riiklike taaskasutuseesmärke. Ühegi teise jäätmekäitlusmoodusega ei ole kõrge hinna tõttu võimalik saavutada olmejäätmete prügilasse ladestamise lõpetamist. Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui ka jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ka "ära teha" ehk siis ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte enam ladestada. Praegu on sellele lähedal üksnes Saksamaa, kes ladestab olmejäätmetest vaid 1%.

Kui tulla aga riiklike eesmärkide juurest inimestele lähemale, siis mis oleks praeguses talvekülmas parem uudis Tallinna ja Maardu elanikele, kui tänu Iru prügipõletusjaamale tulevikus kujunev stabiilsem soojushind? Kuna jäätmete teke ja hind püsivad erinevalt maagaasist ning puidust valdavalt samal tasemel, siis saab ka jäätmepõletusjaamast väljuva energia hind olema stabiilsem ja odavam teistest kütustest toodetud energiast. Saame öelda, et kindlasti soodsam kui praegu Tallinna soojusetarbijatele pakutav soojuse hind. Seetõttu ongi meie konkurentide mureks, et Iru jäätmepõletusplokk suudab turul olla kõige konkurentsivõimelisem.

Hetkel kuum