Prügilahingud tarbija huvides

Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedesse üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas. Selle eestimaise ressursi kasutuselevõtmiseks ongi Eesti Energia rajamas oma jäätmete masspõletusjaama, lisaks sellele on meie hinnangul vaja ka mõningaid üle Eesti asuvaid mehaanilis-bioloogilise töötluse tehaseid - mõlemad lahendused suudaksid teineteist edukalt täiendada ning ühtlasi aidata täita riiklike taaskasutuseesmärke. Ühegi teise jäätmekäitlusmoodusega ei ole kõrge hinna tõttu võimalik saavutada olmejäätmete prügilasse ladestamise lõpetamist. Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui ka jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ka "ära teha" ehk siis ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte enam ladestada. Praegu on sellele lähedal üksnes Saksamaa, kes ladestab olmejäätmetest vaid 1%.

Kui tulla aga riiklike eesmärkide juurest inimestele lähemale, siis mis oleks praeguses talvekülmas parem uudis Tallinna ja Maardu elanikele, kui tänu Iru prügipõletusjaamale tulevikus kujunev stabiilsem soojushind? Kuna jäätmete teke ja hind püsivad erinevalt maagaasist ning puidust valdavalt samal tasemel, siis saab ka jäätmepõletusjaamast väljuva energia hind olema stabiilsem ja odavam teistest kütustest toodetud energiast. Saame öelda, et kindlasti soodsam kui praegu Tallinna soojusetarbijatele pakutav soojuse hind. Seetõttu ongi meie konkurentide mureks, et Iru jäätmepõletusplokk suudab turul olla kõige konkurentsivõimelisem.