EL asub Kopenhaageni kliimalepet täitma

Ühtlasi on EL valmis suurendama kasvuhoonegaaside piiramist kuni 30%ni, kui ka teised suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad nõustuvad panustama Kopenhaageni leppe täitmisesse.

Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnul asutakse Euroopa Liidus Kopenhaageni lepet täitma kiiremas korras, et seeläbi vältida kliima globaalset soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra.

"Leppega on loodud alus tulevase kliimakokkuleppe jaoks. Seepärast soovitan ma tungivalt kõigil riikidel end meie kombel leppega siduda ja teatada heite vähendamisega seotud sihiteadlikud eesmärgid või võetavad meetmed," rääkis ta.

Kopenhaageni leppe kiitsid konverentsil heaks 28 arenenud riigi ja arengumaa riigijuhti ning Euroopa Komisjon. Nende riikide arvele langeb üle 80% maailma kasvuhoonegaaside heitest. Kõikidel leppe põhimõtteliselt heaks kiitnud riikidel on palutud teatada 31. jaanuariks, kas nad soovivad end leppega ka sisuliselt siduda.

Kopenhaageni leppes tuginetakse teaduslikule seisukohale, et ohtlike kliimamuutuste vältimiseks ei tohiks globaalne soojenemine ületada 2°C võrreldes tööstusajastu eelse ajajärguga.

Vastavalt ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma järeldustele peaksid arenenud riigid vähendama 2020. aastaks heidet 25-40% võrrelduna 1990. aasta tasemega. Samuti leiavad eksperdid, et arengumaad peaksid aastaks 2020 prognoositavat heitkoguste kasvu jõuliselt ohjeldama, soovitavalt 15-30%.